Müüt: Myrra, kes pidas end Aphroditest ilusamaks. Aphrodite saatis talle ülierootilise hulluse, kus ta armus oma isasse. Too nö vägistas oma purjus isa ööpimeduses. Kui isa sellest teada sai, ajas ta kodust välja. Ta muutus puuks ja sealt sündis vili Adonis. Aphrodite hoolitses Adonise eest ja pani ta korvi, kus ta läks jõgepidi allilma Persephone juurde, kellele ta ka meeldis. Nad läksid lapse pärast kaklema ja tegi saalomonliku otsuse, ehk nad pidid jagama. Adonis hukus metsseajahil. Adonise kultus pärineb 6.saj. Neil oli abieluaspekt, kus kujutati vooditel, aga peamine oli hääleka leina aspekt. Naised leinasid juukseid kitkudes, tuhka raputades ja ulgudes. Istutati Adonise aedu südasuvelä- suurtele potikildudele õhkesele mullakihile istutati pisikesi taimi, mille eest algselt hoolitseti, aga siis jäeti kõrbema. Analoogilise tegelasi nagu Adonis on Aphrodite juures veelgi, aga teised on nagu kaudsed. Kreetal
istutama pühi hiiemetsi. Egiptuse eeskujul võeti pidudel kasutusele lilled ja vanikud. Vana- Kreeka aiad, õigemini aedade aseained, kujunesid peamiselt linnades. Armastati väga lilli ja ilutaimi, mida kasvatati pottides ja kastides katustel. Selliseid katuseaedu nimetati Aphrodite armastatu Adonise (nooruse-, taimekasvatus- ja viljakusjumal) auks adooniseaedadeks. Adonis oli Aphrodite nooruslikult kaunis armsam; ta hukkus metsseajahil, kuid Aphrodite palvel lubas surnutejumal Persephone tal igal aastal 6 kuud maa peal viibida. Adonise saatuses nähti sureva ja taas tärkava looduse võrdkuju ja tema auks peeti suvel Adonise püha. Selleks pühaks kasvatati kiiresti närbuvaid potililli: adoonised, krookused, kannikesed, hüatsindid, roosid, alpikannid, iirised, gladioolid, nartsissid jne. Makedoonia kuninga Aleksander Suure (356-323 e.Kr) sõjaretked Sitsiiliasse, Väike-Aasiasse,
annaabi.ee 
