Lisajuuri on suhteliselt palju. Maapealsed varred kasvavad välja risoomi juurdunud sõlmekohtadest.Metspipar paljuneb seemnetega ja risoomi abil.Metspipar kasvad peamiselt salu- ja laanemetsades viljakal ja parajalt niiskel mullal, kuid metspipart võib leida ka linnaaedadest, sest tema lehed on ju väga ilusad, pealegi võib ta kasvada vahel päris suure vaibana.Oma nime sai ta sellest, et loomulikult kasvab ta metsas, ning ükskõik millist metspipra osa katki hõõrudes tunneme me kohe tugevat pipra lõhna. Sellest siis ka nimi Metspipar. Metspipar on varjutaim ning suudab moodustada kauni ja tiheda pinnakatte ka seal, kus paljud teised liigid eriti kasvada ei taha. Seetõttu kasutatakse seda liiki sageli iluaianduses kui metspipar ei pea rammusal mullal teiste taimedega konkureerima, moodustab ta mõne aastaga eriliselt tihke, kauni ja laiuva vaiba, millest umbrohud naljalt enam läbi ei tungi.
Sugukond tobiväädilised. Kasvukoht: viljaka mullaga salumetsad. Metspipar on püsik, mille risoom on peaaegu maapealne. Risoomi sõlmede kohalt tõusevad 1,5-5 cm pikkused varre- kesed, millel on 5-14 cm pikkuse rootsuga lehed. Nahkjad, neerjad, tumerohelised lehed on 2-3 kaupa varte tippudes, sageli püsivad nad tervetena kuni järgmise kevadeni ja lapsed armastavad neid sinilille kimpudesse korjata, kuna sinilille enda lehed on talvega koledaks läinud. Metspipra varre murdmisel võib tunda iseloomulikku pipra lõhna! Õied lillakaspunased, maadligi, kellukjad, kolme- hõlmalise servisega. Tolmeldajateks on seenekärblased ja maapinnal liikuvad teod (nälkjad), sest õied on suunatud maapinna poole. Viljaks on kupar, seemneid levitavad peamiselt sipelgad. Kasutamine: metspipar on terava (pipart meenutava) lõhnaga ja kibeda maitsega taim. Inimestele ja loomadele mürgine. Eeterlik õli, mida metspipar sisaldab on
annaabi.ee 
