mis ei looju, puhtaid mõtteid, millest hing saab valgust. Aarike Hooldekodu on tegutsenud 65 aastat, Kambja valla hallata on hooldekodu alates 2005 aastast. Hetkel on hooldekodus 52 klienti, kuid suudab mahutada 57 klienti. Toad on ühe, kahe ja kolekohalised. Rahastamine toimub projektide alusel ja on pearaha. Peamaja on kenasti renoveeritud, renoveerimist ootavad meeste maja ja saun. Ümber hooldekodu on väga kaunis loodus- metspark. Maastiku hooldamisel on suureks abiks Tartu Kristliku Turvakodu lapsed ja töötajad ja ka Lions Club, kes käib abis kaks kord aastas, kevadel ja sügisel. Hooldekodu paikneb kolmes majas. Peamajas on naised, mehed on eraldi majades. Hooldekodus on seitse hooldajat ja hooldusjuht, kelleks on meditsiinilise hariduseega velsker. Käesolevast aastast on tööle võetud 0,5 koormusega tegevusjuht. Klientide vanus on 45 – 93 aastani.
"ühiskonna toed"1877, "nukumaja" 1879, "kummitused" 1881 ja "rahva vanlane" 1882. ibsen oli XIX sajandi esimesi kirjan ikke, kes nii jõuliselt ja julgelt näitas naise õiglusetut seisundit tollases ühiskonnas. tänapäeva skandinaavia ühiskondades mõjukas feministlik liikumine hindab ibsenit kui oma varajast mõttekaaslast. alahoidlikke ringkindi, nagu ka nendega seotud kriitikuid ibseni teoste terva probleemiasetus aga aina ärritas. tema uut suunda esindas kõigepealt "metspark" 1884- see on tänapäeval üks kõige lavastatumaid ibseni näidendeid. norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis "hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil naasis ibsen tagasi kodumaale. kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku viimased näidendid olid "ehitusmeister solness" 1892, "väike eyolf" 1894 ja "kui me, surnud, ärkame" 1899
annaabi.ee 
