Lumme jäetud jälgedel ei ole näha varbapäkkasid, mis tuleneb sellest, et metsnugise tallalused on talviti karvased. Metsnugise arvukus Eestis on viimasel ajal tõusnud. Selle kiskja rohkus sõltub peamiselt saakloomade arvukusest ning võib aastate lõikes oluliselt erineda. Looduslikke vaenlasi metsnugisel peaaegu polegi. Juhuslikult võivad neid aga murda hundid või ilvesed, vahel harva langevad nad saagiks ka rebastele ja suurtele röövlindudele. Suurimaks vaenlaseks metsnugistele on kindlasti inimene, kes hindab nugise ilusat kohevat karva. Mina tema karva ei himusta. Selle asemel tuli mul loodusmuuseumis topise ees seistes hoopis soov metsnugisest mõni kaunis fotojäädvustus saada. Ilmselt osutub see aga raskeks, sest iga kord kui olen metsnugist suvekodu katustel kohanud, jääme üksteist suure hämmastusega silmast- silma uudistama, kuni ta peab paremaks kiirelt puult puule hüpates lahkuda. Tänavu toimus Virumaal Vereta jahi käigus samuti fotojaht just
umbkaudu 4 miljoni hektari suurune jahimaa-ala oli kogu ulatuses kinnistatud jahindusorganisatsioonidele jahipidamiseks ja majandamiseks. 1967. aastal loodi Eesti NSV Jahimeeste Selts. Peamisteks jahiobjektideks olid jänes, vee-, soo- ja metsalinnud. Lindudest kütiti rohkem tetri, neppe ja parte, vähesel määral hanesid, erilubade alusel lubati lasta kevadel mängult isametsist. Suurimetajatest kütiti erilubade alusel põtru, metskitsi ja metssigu, harvemini karusid. Jahti peeti ka metsnugistele, mäkradele, saarmastele ja teistele karusloomadele ning kiskjatele huntidele, rebastele ja kährikkoertele. (Mäting 1961) Eesti NSV-s oli lubatud ainult sportlik jahipidamine. Jahisaaduste müümine ja ostmine oli keelatud. (Mäting 1961) 11 2. Jahindus tänapäeval Euroopas Euroopa jahimehed kuuluvad suurimasse ülemaailmsesse kõiki jahimehi ühendavasse
annaabi.ee 
