Pole lootustki, et jätame Eesti riigina järeltulevatele põlvedele. Mis veelgi kurvem hävingule määrame ka keele ja kultuuri, mida esivanemad sajandeid arendasid ja hoidsid. Lühidalt öeldes presidendi selleaastane kõne rääkis asjadest mööda. Puudutamata jäid kõik teravad probleemid, mis on ühiskonnas olnud üleval aasta jooksul, alates väljarändest ja elukalliduse tõusuga lõpetades. Ka lõpetuseks olnud jutt Eestist kui metsmaasikast ei teinud kõne maiku oluliselt paremaks. Kõne oleks sobiv olnud, kui me oleksime juba igav Põhjamaa. Paraku oleme poliitiliselt ja majanduslikult seisukohalt Euroopa Liidu kontekstis vaene arengumaa.
sinilill, h. jänesekapsas, metsmaasikas (Fragaria vesca), lillakas, võsaülane, külmamailane (Veronica chamaedrys), karvane piiphein, verev-kurereha, mets-kurereha (Geranium sylvaticum), aaskaerand (Helictotrichon pubescens), kandiline naistepuna (Hypericum maculatum), palu-härghein, sõrmtarn (Carex digitata), mägitarn, koldnõges (Galeobdolon luteum) jt. Samblarinde moodustavad laanik, metsakäharik, palusammal, lehviksammal, jt. Raiestikel on rohttaimestik tihe, moodustudes metsmaasikast, külmamailasest, lillakast, h. naadist, harilikust kasteheinast (Agrostis capillaris), luht-kastevarrest, kandilisest naistepunast , võilillest (Taraxacum sp.) jt. LU puhul toimub puuliikide vaheldus halli-lepa, kase ja haavaga. Kultiveeritakse tavaliselt Ku, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Lh, istutades kuni 1000 tk ha-le, Ts, istutades kuni 1700 tk ha-le või Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le.
annaabi.ee 
