sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi vaheldusrikkaid maastikke eelistavad liigid – kährik, metssiga, rebane, metskits ja halljänes • Väga arvukaks on muutunud ka kobras • Esineb nahkhiiri • Metslindudest on esindatud kõik levinuimad liigid Kobras Metskits Suurkõrv (nahkhiir) INIMTEGEVUS • Haanja looduspargi tutvustamiseks on rajatud 3 viitadega tähistatud ja infotahvlitega varustatud matkarada: 1. Rõuge ürgoru matkarada 2. Kavadi järve matkarada 3. Vällamäe matkarada •. Toimuvad kultuuri – ja spordiüritused •. Haanja küngaste vahel paiknevad väikesed külad ja talud
„kulebjakad“ - suured pealt kinnised pärmitaignapirukad –või „rasstegaid“ - väiksed pealt lahtised pärmitaignapirukad. Pirukaid pakuti koos supiga, mida keedeti ja söödi peaaegu iga päev. Sagedamini küpsetatavad pirukad: suur ümmargune leid, pikergune suur pirukas, pliinid (õhukesed ja ka paksemad pannikoogid), juustu- või kohupiima-kook, kruubi-, nuudli- ja munaroog, magusad, joogid ja kissellid. Üheks kindlaks vene köögi osaks olid mitmesugustest kodu- ja metslindudest valmistatud road. Tähtsal kohal oli ka kõikvõimalike aia- ja metsasaaduste soolamine ja hapendamine. Vene köögi olulisemad maitseained olid sool, pipar, ning värske koriander. Samuti oli vene söökide lahutamatuks koostisosaks sibul ja küüslauk. Muide, pikka aega valmisid kõik vene köögi road ahjus, sest pliit jõudis Venemaale alles 17.sajandil koos Euroopa kokkadega. Erinevatest rahvusköökidest võid veel lugeda aadressilt: http://www.hot
Itaalia DOC-vein aastast 1966, viinamari. Seda peetakse parimaks Vernacciast valmistatud veiniks. Kasvatatakse San gimignano linnakese ümbruses. Vein on mineraalne, värske, suhteliselt kõrge alkoholisisalduse ja mahedamõrkja aroomiga. Tavaliselt lisatakse veinile veidi komplekssust tammevaati kasutades. Vein on arvestatav kaaslane erinevatele mereandidele ja kalaroogadele. Tammevaadis laagerdunud veinid panevad õla alla ka linnulihast ja metslindudest valmistatud toitudele. Vernaccia di San Gimignano valge kuiv vein Toscanast. Vernaccia di Serrapetrona kergelt gaasiline punavein Marche piirkonnast. Vernaccia di Oristano Sardiinias valmistatav kangestatud serri tüüpi vein. Vernaccia di Cagliari Sardiinia valge kuiv vein. Kõik need pole valmistatud Vernaccia viinamarjast, vaid tulenevad sõnast vernacular (algupärane). Veine kutsuti Vernacciaks ja Vernageks. Seda sõna kasutatasid
annaabi.ee 
