13. Milline on Rousseau arusaam ühiskonnast? Kuidas selleni jõutakse? Esiteks arendame välja tööriistu, teiseks hakatakse koostööd tegema. 14. Hobbesi, Locki ja Rousseau võrdlus Hobbesi järgi in. vaheliste konfliktide põhjuseks hüvede nappus, Locki järgi on looduses asju külluses. Hobbes: minu toodetu jõuab niikuinii teiste kätte; Lock: saab rakendada karistamisõigust või motiveerida alluma moraaliseadustele. Rousseau: nüüdisaegse kodaniku jooni on omistatud metslasele Hobbesi ja Locki poolt. 15. Mida väidab anarhism? Ei riigile! Loodusseisundis areneb inimeste vahel välja koostöö, inimesed on loomupäraselt head ja võib ju mõelda välja teatud poliitilisi ja ühiskondlikke struktuure, mis sarnaneksid riigile, et loodusseisundi puudusi vältida. Riigi õigustamine 1. Kas kaitse pakkumine õigustab riiki? Riik pakub kaitset kõigile, kuigi ta reaalselt ei suuda seda alati tagada. Kuna eelkirjeldatud
määral nii ning see paneb kurvastama ning sügavamalt mõtlema. Kuid inimesed on kord sellised, et teatud hetkedel nad mõtlevad ja lubavad, et enam nii ei juhtu, kui on toimunud midagi sellist, mis on ebameeldiv, kuid aja möödudes tavaliselt siiski kõik jälle kordub. Rosseau räägib ka sellest, et metslase üksik elu on selline, et loodus on talle andnud varustuse, millega ta saab üksinda toime tulla. Kui inimene oleks sel viisil tugev, kiirejalgne ja vaba haigustest, siis metslasele on vajalik ainult toit, seksuaalne rahuldus ja puhkus ning karta saab ainult nälga ja valu. Selline elu välistab ka iha kuulsuse järele, kuna metslane ei tunne huvi teiste arvamuste vastu, sellises staadiumis pole inimesel välja arenenud keelt ning enda väljendamise võimalused on väga piiratud, samuti puudub võimuiha (Wolff 1996). Kuid kas selline elu oleks täisväärtuslik, teades, et inimesed on suutelised arenema ja elama hoopis teistsugust elu kui
annaabi.ee 
