järgmine õpetaja, kes tuli oli karmim kui eelmine. Ta sõimas õpilasi klassi ees ja kutsus kõiki klassi ette vastama. Kui ta nägi kui lootusetu see on, siis ütles et nad kõik tuleksid tema koju eratunnile, mida nad ka tegidki. Kuid esimesed kaks korda läksid luhta, sest ühel korral ei ilmunud õpetajat ennast kohale, teisel korral oli ta liiga purjus, alles pärast seda läks õige õppimine käima ja matemaatika tekistas kõigis vaimustust. XXIII Indrek sai ka sõbraks klassis oleva Metslangiga, kes hakkas talle elutarkusi õpetama. Eriti õpetas ta tüdrukutest. Ühel päeval kutsus ta ka Indreku enda juurde, ka õigel ajal, sest härra Maurust polnud koolis ja Metslang ütles, et võib ööseks tema juurde jääda. Õhtul juba pimedas ütles Metslang, et siia tuleb ka üks tüdruk. Indrek kohkus sellest ja ütles et hakkab minema, kuid Metslang nõudis et ta jääks. Sel samal hetkel ka see tüdruk jõudis.
See ta arugi lõplikult selgeks tegi, nii et ta õieti mõistis, mis temaga sündis. Ta ei vaadanud kordagi tagasi, kui ta kodu poole sammus. Aga kodu olid kõik uksed ja augud suletud, ning et ta ei tahtnud kõlistada ega koputada, siis pidi ta üle kõrge värava ronima. Aga see tundus praegu üsna kergena. Ta ronis nimelt tagahoovi, mille lõpul vana tühi kuur, kus mõned kood õlgi ja lahtist sasi maas: seal tahtis ta katsuda magada. Kui ta Metslangiga mõne päeva pärast kokku sai, ütles see: ,,Miks sa ära jooksid? Plika rääkis mulle. Küll oled sa südametu. Plika palub, aga tema hüppab läbi akna välja. Oleks sa näinud, kuidas ta veel pärastki tönnis. Sest naised on niisukesed, et kui nemad ise heast südamest tulevad ja sina läbi akna välja hüppad, siis tönnivad, ja kui sina lähed ning nemad su läbi akna sisse lasevad, siis tönnivad nad ka. Sellepärast peabki nende vastu pisut hea olema."
annaabi.ee 
