o must pässik e. kasekäsn, o leesikas, o männivõrsed, o kasepungad, o kanarbik o jne. jne. Kasemahla varumine I-III bon. kaasikutes Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 kraadi Kasutatakse neid kaasikuid kus: o lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, o keskmine diameeter üle 20 cm Mesindus Varem oli mesindus tähtsal kohal, mitmel metskonnal oli oma mesila Metsade väärtust mee tootmisel tõstab nende vähene saastatus o vaarikas, o kanarbik (kuni 200 kg ha-1), o pärn o raagremmelgas, (saavad ka esimese korje) 200 kr/ha Rekreatsiooniline e. metsa puhkemajanduslik tähtsus Hinnanguliselt 25% metsadest on meil puhkemajandusliku tähtsusega Vanemad, kuivemad, hõredamad metsad Levinuimad männikud
* kanarbik jne. jne. Kasemahla varumine Sellega on mõtet tegeleda I-III bon. kaasikutes. Madalama boniteedi korral on toodang väike. Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 o C. Kasutatakse neid kaasikuid, kus * lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, * keskmine diameeter üle 20 cm, Kasemahla tööstusliku varumisega tegeleti Eestis nõuk. ajal. Tänapäeval varutakse kasemahla peamiselt isiklikuks tarbeks. Mesindus Varem oli metsanduses olulisel kohal (mitmel metskonnal oli oma mesila). Metsas on palju meetaimi - vaarikas, kanarbik (kuni 200 kg ha-1), pärn ja raagremmelgas, mis on üks esimesi õitsejaid kevadel, kust mesilased saavad ka esimese korje. Metsade väärtust mee tootmisel tõstab nende vähene saastatus Rekreatsiooniline e. metsa puhkemajanduslik tähtsus. Oletatavasti umbes veerand Eesti metsadest on puhkemajandusliku tähtsusega. Üldtunnustatud põhimõtete järgi on need kuivemad, vanemad ja hõredamad metsad,
annaabi.ee 
