Kui elupaik hävib, on selle asukad hukule määratud. Seetõttu on oluline, et inimene ei käituks metsa suhtes hooletult. Muidugi ei ole mõeldav puude mahavõtmise täielik ära keelamine, vaid seda tuleks hoolikamalt reguleerida. Raiutud metsade asemele saab istutada uusi puid, kuid need kasvavad aeglaselt. Metsad vajavad hooldamist, millega tegelevad vastavad töölised. Paraku on olukord Eestis murettekitav. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on otsustanud sulgeda suure osa Eesti metskondadest, millega seoses kaotavad sajad inimesed oma töö. Allesjäänud töötajate hulk on aga ilmselgelt liiga väike ning nemad ei jõua endises mahus metsa hooldamisega tegelda. Metskondade arvu vähendamine mõjutab teisigi eluvaldkondi. Pikka aega on otsitud nn. Eesti Nokiat. Eesti Nokia on kogu aeg olemas olnud, seda ei ole tarvis otsida ega leiutada: see on meie mets. Eestit külastavad välismaalased on eelkõige vaimustuses meie põlislaantest, sest oma
Saksamaa föderaalseadus ja metsaseadus tagavad metsade säästva ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse toimimise. Saksamaa metsaala jaguneb riigimetsaks, ühiskondlikuks (kohalike omavalitsuste, riigi ja organisatsioonide) metsaks ja erametsaks. Aastal 2009 oli aastane raiemaht Saksamaal üle 48 miljoni m3 (kooreta) ja puidutarbimine inimese kohta 1,15 m3. Enamikus liidumaades on riigimets jagatud regionaalseteks metsaametiteks. Metsaametid koosnevad üksikutest metskondadest suurusega 1500 kuni 3000 hektarit. Metskondi juhivad metsaülemad. Metsaametite põhiülesanded on vara haldamine ja metsade majandamise majanduslikud küljed. Nende ülesannete hulka kuulub puidutootmine ja samuti puit- ja mittepuittoodete varumine ja turustamine. Samas peavad ametid tagama metsa kaitse- ja puhkefunktsiooni. Metsade pindala pole väga suur, kuid nad on hästi majandatud ja tootlikud. Saksa puidu- ja metsatööstus on üks maailmaturu, tehnoloogia ja innovatsiooni juhte
annaabi.ee 
