kõrrelistest.Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. 2. Loomastik Putukatest on paljud liigid seotud männiga.Mitmed neist toituvad puu koorealusest osast ehk kambiumist, mitmed okastest.Männi okastest toitub näiteks: männivaablane,täpsemini tema vastne.Noorte mändide puitu ja koort sööb männikräsakas.Sagedamini võib siin kohata pesitsemas rähne.Laululindudest on männikutes rohkem kuulda metskiuru kõvat häält.Üksildasemates nõmmemetsa osades võib pesitseda meie metsade suurekasvulisemaid ,metsis. Mõnikord uuristab kuiva liivakünkasse meeleldi urge mäger.Noores männikus võib teinekord kohata ka üsna rohkesti kentsaka välimusega mardikaid. 3. Linnud Nõmmemets on linnuhäältest suhteliselt vaene.Seda teravamalt kostab siin mõnikord kõrvu iseäraliku tugevat kiljumisetaolist häält
Saba on tal nõrga väljalõikega. Kuna ta on rändlind ja saabub meile kui kaskedel mahl parajasti jooksma hakkab, siis tuntakse vanarahva hulgas teda sageli ka mahlalinnu nime all. Levinud on metskiur kogu Euroopas ja Aasias, Eestiski on ta üldlevinud ja arvukas metsaelanik. Oma elupaigaks sobivad talle erinevad maastikud: hõredad puistud, metsaservad, sood puude ja põõsastega, rabad, raiesmikud. Askeldamas võime teda näha nii maapinnal kui puude otsas. Metskiuru toidulaud on maapinnal: väledalt joostes otsib ta mitmesuguseid putukaid. Et ta neid paremini näeks, siis eelistab ta valgusrikkaid jahimaid: metsasihte, lagendikke. Samas on ta pidevalt valvsalt jälgimas, ega kuskilt mõni oht ei lähene, sest teatavasti on metskiur väga kartlik lind. Eriti huvitav on tema laulu ja lennu kombinatsioon: kiur tõuseb puuoksalt, enamasti ladvalt, õhku järjest kõrgemale ja kui ta on peaaegu kõrgpunkti jõudnud või hakkab just allapoole
Vanasti niideti heina tervel puisniidul ligi 150 hektari ulatuses, ent juba aastakümneid pole sellel paigal enam mingit majanduslikku tähtsust. Loomad ja linnud Varakevadel ja sügisel kogunevad lahesoppidesse ja tammi äärde väike- ja lauluikede salgad, samuti kühmnokk-luiged, kes siin ka pesitsevad. Talviti või varakevadeti, kui voolukohad lahtedes jää alt vabad on, kogunevad sinna hallhaigrud. Kevadisel hommikul võib näha toitu otsivaid sookurgesid. Kohata võib veel metskiuru, rohevinte metsvinte, leevikesi, puukoristajat, kodukakku ja imetajatest siili, metssiga ning oravat. Taimestik Lääne-Eesti puisniitude uhkuseks on kaunis kuldking, meie looduse suurima ja huvitavama õiega käpaline. Enne kui seemnest saab õitsev taim, kulub 15 aastat. Juuni algusest kuni juulini õitseb kärbesõis väike silmatorkamatuks jääv käpaline, mille tumepruunid õied meenutavad varrel istuvaid kärbseid, õigemini teatavat liiki kaevurherilasi.
annaabi.ee 
