Valisin populatsiooniks Eesti metsades elavad metskitsed, sest just nendega puutun ma kokku, kui sõidan hommikul vara või õhtul hilja metsa vahel. Kõige olulisem keskkonnategur, mis mõjutab selle populatsiooni arvukust on toiduvarude rohkus. Kui toitu on rohkem, mõjutavad metskitse arvukust kiskjad ja haigused. See on looduse naturaalne arvukuse määraja. Kitsede arvukust mõjutab ka lumekatte paksus. Mida paksem on lumekiht, seda raskem on metskitsedel hundi ja ilvese eest ära joosta ning nad saadakse kätte. Kiskjatest on kõige ohtlikumad ilvesed ja hundid. Rebased murravad ainult kuni kahe kuuseid metskitse tallesid. Andreas Preisfreund
Toitu hakkavad talled võtma juba paari-kolme nädala vanuselt. Kitse juurde jäävad nad järgmise kevadeni. Suguküpseks saavad metskitsed poolteise aasta vanuselt. Käitumine. Suvel elavad metskitsed kas üksikult või väikeste rühmadena. Sokud märgistavad oma territooriumi kraapimise või sarvedega nühkimise teel. Metskitsed tegutsevad peamiselt õhtu-ja hommikutundidel. Toitu otsides liiguvad nad aeglaselt ja ilma kärata, aeg-ajalt tõstavad pead ja kuulatavad teraselt. Meeltest on metskitsedel eriti hästi arenenud haistmine ja kuulmine, nägemine on märksa nõrgem. Hädaohu korral võivad nad väga kiiresti joosta. Pärast jooksuaega septembris hakkavad metskitsed külastama heinaädalaid ja hiljem taliviljaoraseid. Vaenlased. Metskitsel on arvukalt vaenlasi. Kõige ohtlikumad on hundid ja ilvesed. Arvestada tuleb ka rebast, kes murrab tallesid. Seda kinnitab sagedane tallede jäänuste leidmine rebaseurgude juurest. Ka metssiga võib tallesid murda.
Parasitism- sääsed ja parmud toituvad metskitse verest. Kommensalism- ilves ja hunt söövad metskitse. ... Antropogeensed tegurid: Keskkonna saastatus- prügi metsade vahel ja tee äärtes. Metsade hävitamine- lageraided ja näiteks uute teede rajamine. Salaküttimine- ilma loata ja valel ajal metskitsede jahtimine. Temperatuur kui ökoloogiline tegur Fotoperiodism "Pulmi" peavad kitsed juulis-augustis. Seega on metskitsedel kõige pikematel päevadel sigimisperiood. Karvavahetus toimub kaks korda aastas. Talve saabudes muutub karvkatte värvus hallikaks ja kevade saabudes jälle punakaspruuniks. Metskitsede populatsioon Eestis 2008. aasta loenduse järgi elab Eestis 63 000 metskitse. http://www.rmk.ee/teemad/jaht/jahiulukid/metskits Metskitsede arvukust võis Eestis 2009. aastal hinnata 100 000200 000 isendile. http://et.wikipedia.org/wiki/Metskits
edukale levitamisele (luiged). Kohastumused- evolutsiooni vältel välja kujunenud pärilikud muutused (makro-ja mikrotasanditel), mis soodustavad organismide ellujäämist nende elukeskkonnas. (Näiteks: mikrotasandil- erinevad ensüümvariandid, makrotasandil- varjevärvus, jäsemete muutus vastavalt elukohale) Kohastumuste iseloomustus: 1) Iga kohastumus organismrühmal esineb paljude variantidena (N: sarved metskitsedel) 2) Konkreetne kohastumus sobib vaid kindlasse elukeskkonda (N: kaktsute kohastumused, loivaliste kohastumused) 3) Kõik kohastumused on rohkem või vähem suhtelised, kunalati muutub keskkond kiiremini kui organismid. Ühe keskkonnateguri suhtes kujuneb mitu kohastumusstrateegiat . (Näiteks talvitumine: lindudel ränded, talveuni, talveuinak, varude kogumine, kehakatete vahetamine, talveks rasva söömine)
annavad üsna selge sõnumi, kellel on võimalik võita. Ritualiseeritus: algul nt tehakse liigutusi, mis annavad tunnistust, kui osavad ja millises konditsioonis ollakse, tõustakse püsti ja näidatakse oma keha pikkust, suurust. Vastasseis on kasulikum lahendada märkide tasandil. Karude püstitõusmisel ikooniline ja indeksiaalne seos sellega, milline võiks olla nende võimekus. Mõnda ritualiseeritud etappi vahele jätta ei saa. Metskitsedel on väga oluline, et enne võitlust peavad nende sarved saavutama kontakti, ta ei saa enne hästi rünnata, kui tal on kontakt ja vastusurve teise osapoolega (nt kui metskits läheneb inimesele, siis ei tohi võtta sarvedest kinni, sest siis ei ole vajalikku kontakti ja olukord ei saa eskaleeruda). Võimekuse ja motivatsiooni erinevus – nt loomal, kes kaitseb oma kodu või ressurssi, võib motivatsioon olla palju suurem kui sisserändajal. Motivatsioonist
annaabi.ee 
