Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõnnivad. Haldjad tantsivad. Metshaldjale aga saab armastus saatuslikuks, sest prints tapab ta, kuigi kogemata, nõiutud salliga. Effy abiellub printsi sõbraga. Kunstniku töö oli professionaalselt tehtud. Lavakujundus oli ideaalne, kostüümid imekaunid. Lavakujunduse juures meeldis mulle eriti suurest aknast paistev maastik. Sealt sisenes korra sülfiid. Esimese vaatuse lavakujundus oli ääretult tõetruu koos oma kamina ja tugitooliga. Trepp paistis tõeline. Kostüümid olid kenad, aga mulle ei
asumise, aga ka administratiivse surve tõttu - küttimisest sai Eestis mõisnike privileeg *Respekt metsa vastu sellesse sisenemisel *Mets kui funktsioneeriv organism (animatistlik kontseptsioon) *Haldjausk - konkreetse metsa või metsaalaga seotud uskumusolend või perekond (animistlik kontseptsioon) antropo-, zoomorfselt või segakujul *Metshaldjasvõi ka mingi loomaliigi haldaja kui kütiõnne andja *Metshaldjale ohverdamise rudimendid *Metshaldjas > kurat, eksitaja (luterluse mõjuline) *Püha Jüri metsajumalusena (katoliiklik sümbioos) **Mets neutraalse paigana ***Mets kui pühakoht B. Vesi - sarnaselt metsale moodustanud endisaegse kalur-kütikultuuri ökotüüpse tagapõhja; tegevusalana sai kalapüük vähem või rohkem säilida ka mõisaajal *Kalastusmaagia säilinud kaluritel veel viimaste aegadeni
eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele asumise, aga ka administratiivse surve tõttu - küttimisest sai Eestis mõisnike privileeg *Respekt metsa vastu sellesse sisenemisel *Mets kui funktsioneeriv organism (animatistlik kontseptsioon) *Haldjausk - konkreetse metsa või metsaalaga seotud uskumusolend või perekond (animistlik kontseptsioon) antropo-, zoomorfselt või segakujul *Metshaldjasvõi ka mingi loomaliigi haldaja kui kütiõnne andja *Metshaldjale ohverdamise rudimendid *Metshaldjas > kurat, eksitaja (luterluse mõjuline) *Püha Jüri metsajumalusena (katoliiklik sümbioos) **Mets neutraalse paigana ***Mets kui pühakoht B. Vesi - sarnaselt metsale moodustanud endisaegse kalur-kütikultuuri ökotüüpse tagapõhja; tegevusalana sai kalapüük vähem või rohkem säilida ka mõisaajal *Kalastusmaagia säilinud kaluritel veel viimaste aegadeni
Kaitsevad metsavaraste eest, nende eest, kes võtavad metsast liiga palju. Võivad kütid ära eksitada või loomi peita, kui kütt läheb liiale. Metshaldjad käinud inimeste lõkketulede juures end soojendamas. Naishaldjad rääkinud inimestega juttu jne. Veel üks tegevusvaldkond on seksuaalne agressiivsus, võivad tüütada marjulisi, meelitada kütte. Samuti on valdkonnaks eksitamine: halda jälgedele sattumine eksitab. Inimese suhted haldjaga on neutraalsed. Metshaldjale ei ohverdata, kui ohverdatakse, siis näiteks ühte metsa minnes pannakse esimene mari või seen tagasi (pidavat tulema hea saak). Kui metsas aga midagi head teed, siis võid selle eest saada tasu: sattuda heale seene- või marjakohale. Metshaldjaid nähakse tavaliselt okstel kiikumas, laulmas, tantsimas, vilistamas. Metsavaimud on kõige elulisemalt alal hoitud, ristisust on nad kõige vähem muutunud (võib-olla muuutunud inimese suhtes veidi pahatahtlikumaks), kuid olemuselt ei ole nad