Kui raielangilt on alusmets likvideeritud, raiutakse jalalkuivanud puud, pehkinud ja tuulemurru puud, kuna need kujutavad suurimat riski raietöölisele. Kui on kavas teostada harvendusraie, märgitakse raiumisele kuuluvad puud kriidi või spetsiaalse aerosoolvärviga. Uuendusraie eel märgitakse langil ära need puud, mis kavatsetakse alles jätta seemne- või säilikpuudena. Vajadusel tuleb ette valmistada kokkuveoplats, so koht, kuhu pääseb ligi metsaveoauto. Kokkuveoplats peaks olema tasane ja hea kandvusega. Vajadusel tuleb seal kännud lõigata maadligi, kõrvaldada võsa. Hea on paigutada virnade alla ka aluspuud, seda kas enne kokkuveo algust või kokkuveo ajal. Üldiselt võiks kokkuveoplatsi kohta öeldu kokku võtta järgmiselt: Kokkuveoplats tuleks planeerida ja rajada kohta, kus - keskmine kokkuveokaugus minimaalne; - juurdepääs väljaveoautole, mitte suure maantee ääres;
4. Millised takistused on maanteetranspordi edasisel arengul? 44 3 Maanteetransport Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 3.1 Kahe sillaga vedukauto Pilt 3.3 Tõstukiga madelauto Pilt 3.2 Vedukauto haakeseade („sadul“) Pilt 3.4 Metsaveoauto haagisega 3.2. Veovahendid Maanteetranspordis on kasutusel erinevad veokid, mis transpordivad oma koormaruumis või haagises veoseid. Veovahend koosneb kahest funktsionaalsest osast – iseliikuvast tehnilisest osast ja laadimisosast. Veovahendiks võib olla nii veoauto kui ka autorong.