2. Autobiograafiline arenguromaan. 15-aastane noormees alustab õpinguid keskkoolis.Hea õppeedukus, kindlad põhimõtted ja nägemus tulevikust. Relvade omamise ja ebaseadusliku riigipiiri ületamise katse eest sattus Venemaale vangilaagrisse, kust vabanes 19-aastasena. Tekkis ummikseis, kus keegi teda ei vajanud ega oodanud. ,,Mulle polnud siin kohta.Olin märgitud mees kogu eluks." (lk 215). Abi tuleb sealt, kust ei oleks osanud oodatagi. Kohtumine Patareikaaslase Metsavennaga, kes tutvustas talle oma uue elu põhimõtteid - vabadust oma hinges ja selleni jõudmist. Peeter mõistis, et temagi probleemid leiavad lahenduse armees. Vaatamata keerulisele teenistusele, suudab ta säilitada poisipõlves juurdunud moraali, tahte ja kohusetunde ning naaseb kodumaale .Valik oli tehtud  sõduri tee. 3. Inimene on õnnelik siis, kui suudab endas leida nii välise, kui ka seesmise vabaduse. 4
miinilaevastiku juht korvetikapten Friedrich Brill sai võidu eest teisena Eesti lahingutes rüütliristi. 14.septembrist - 21.oktoobrini puhastati Eesti saared , kus võeti vangi üle 15.000 venelase ja saagiks ligi 300 suurtükki ja miinipildujat . Suureks abiks Saksa armeele oli eesti metsavendade tegevus . Kasutades vastase peataolekut , vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti enam-vähem omal jõul . Täpseid andmeid metsavendade arvust mõistagi pole. Üldiselt arvestatakse 25.000 - 35.000 metsavennaga , kellest 12.000 olid enam-vähem relvastatud ja võitlesid aktiivselt . Vabastatud aladel loodi metsavendade baasil Omakaitse , kus 1.augustiks oli üle 14.000 ja 1.septembriks ligi 25.000 meest . Samuti loodi esimesed improviseeritud väeosad ( suuremateks major Hirvelaane pataljon 300 mehega , kapten Talpaku pataljon 300 mehega ja Soomest saabunud luureüksuse ERNA baasil loodud ERNA pataljon 400 mehega ) . Eestlaste osa kasvas sõjategevuses pidevalt . Eriti oluline oli üle 40
annaabi.ee 
