22. Millal toimus EKP VIII pleenum? Mis seal toimus? Miks võib seda pidada murranguliseks? 52, 53) 1950. aastal, seal vabastati Karotamm ametist. Pärast seda läks võim karmimaks. 23. Milles avaldus vastupanu Nõukogude võimule? Kuidas reageeris sellele võim? Millal ja miks leidsid aset suuremad küüditamised? Kuidas mõjutas see metsavendlust? Miks? (53, 54) Vastupanu Nõukogude võimule avaldus metsavendluses. Nõukogude võim hakkas metsavendluse vastu võitlema. Kasutades selleks sõjaväge, militaarüksuseid ja julgeolekuoganeid. 26. märtsil 1949a. Selleks, et nõrgestada metsavendade vastupanu. Mõjutas palju, kuna lähikonnas olevad inimesed olid küüditatud ja talud tühjad, siis polnud metsavendadel kohta kus toitu saada ja üldse eluks vajalikku. 24. Kuidas mõjutas käsumajanduse rakendamine Eesti arengut? (55)
leidub hulgaliselt Kirjandusmuuseumi folkloorikogudes. Erik Laid kirjeldab oma 1925. aastal ilmunud uurimuses, mis põhineb kogutud folklooril, 79 pelgupaika Eesti soodes ja metsades, kuhu sõja aegadel peitu mindud. Mälestused ulatuvad tõenäoliselt peamiselt Põhjasõja aegadesse, võib-olla osalt ka Liivi sõja aegadesse. Arvatavasti Eesti ajaloo ulatuslikem ennast vaenlase eest metsas varjamine toimus Teise Maailmasõja paiku. Ajaloolaste hinnangul osales viimase sõja ajal ja järel metsavendluses kokku rohkem kui 16 000 inimest. Inimkonfliktide puhul rahuaegses ühiskonnas on metsalt kaitset otsitud väga erinevatel põhjustel. Kirjalikult talletatud folklooris on ohtralt andmeid metsa pagemisest näiteks tülliminekul pereliikmetega, külaühiskonnast väljatõukamise korral, mõisa sunni eest pääsemiseks või kroonu soldatiks võtmise vältimiseks. Näiteks rahvakeelne nimetus kaabakas on algselt tähendanud inimest, keda taheti
annaabi.ee 
