endale ja võitluskaaslastele. Tegelased on tugevad isiksused, tugevate rahvuslike veendumustega, füüsiliselt kui ka vaimselt vastupidavad. Mõnikord on tema teostes uskumatuid põgenemisi ette tulnud. "Ristideta hauad" 1952 ilmus 1. Ajalooline romaan 2. Tegevusaeg: 1944 okt-1946 3. Teema: metsavendade elu ja eesti rahva kannatused sõja järel Põhiküsimused: 1. Rahva meeleolu: suhtumine uude võimu, suhtumine metsavendadesse, Marta 2. Teose peategelaseks on Taavi Raudoja. Taavi Raudoja põlvkonna saatus aastatel 1943-1946. Mille nimel võideti? 3. Kas Taavi oleks pidanud oma poja päästma? Missuguse ülesande saab Taavi romaani lõpul? 4. Ainestik: Materjali on saanult ühelt oma sõbralt, kes on talle kirjutanud. Sõber sai Soome kaudu Rootsi. Tähtsad tegelased: Taavi naine Ilme ja vend Tõmm. Inimesed, kellega ta kokku puutub on isamaaliselt meelestatud. Tegevuspaik on põlised talud.
Lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Mida lootsid metsa läinud inimesed? Abi? Elanikud varustasid neid toiduga, andsid vahel peavarju ning jagasid informatsiooni. Milliste vahendite ja võtetega võitlesid ametivõimud metsavendade vastu? Võitlemiseks kasutati nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi, aga ka kohalikke nõukogude aktiviste. Miks võis olla ka eestlaste hulgas negatiivset suhtumist metsavendadesse? Sest rüünati julgeoluüksusi ja hävituspataljone, korraldati diversioone raudteel. Samal ajal rööviti kauplusi, talusid. Tekitades hirmuõhkkonna. 1940-ndate teine pool ja 1950 protest nõukogude süsteemi suhtes, relvade kogunemine, noorsoorahutused, eeskuju metsavendadelt, eesti rahvulaste liit 1960-ndate teine pool tegutsesid koos NL teisiti mõtlejatega, pagulased Mis olid liikumise iseloomus toimunud muutuste põhjused?
2) Mida lootsid metsa läinud inimesed? Lootsid, et lääneriigid aitavad Eesti iseseisvust taastada ning pidurdavad NSVLu ekspansiooni Ida-Euroopas 3) Milliste vahendite ja võtetega võitlesid ametivõimud metsavendade vastu? Metsavendade vastu võitlesid sõjaväe regulaarüksused, julgeoleku väeosad, miilitsarühmad ja kohalikud nõukogude aktivistid. 4) Miks võis olla ka eestlaste hulgas negatiivset suhtumist metsavendadesse? Kuna välisabi metsavennad ei saanud, siis lootsid nad palju kohalikele elanikele, et need varustaks neid toituga ja informatsiooniga ning pakuks vahel ka peavarju. 5) 1944-53 Arreteeritud ja küüditatud.. arreteeriti või küüditati kokku üle 67000 inimese. Represseerituid oli ligikaudu 30000. 6) Kuidas võis represseeritute saatus mõjutada nende perekonnaliikmeid, sugulasi, tuttavaid?
annaabi.ee 
