Hiiumaa on metsarikas. Metsad moodustavad ligi 70 % saare pindalast, olles sellega kõige metsasem maakond Eestis. 9% metsadest on looduskaitse all (Tross, 1999). Põhiliseks puuliigiks on mänd, järgneb kask ja kuusk. Suur on väärislehtpuude (tamm, saar, must lepp) osatähtsus. Suuremad metsamassiivid asuvad saare lääne-ja keskosas, Kõpu ja Tahkuna poolsaarel. Metsavaesemad on ida-ja lõunaosa. Metsandus on Hiiumaal kiirelt arenev majandusharu. 1999a. moodustas puidutööstus koos metsavarumise ja müügiga 34 % kogu Hiiumaa tööstuse käibest (Hiiu Maavalitsus, 2001).Raiemahud on ära toodud joonisel 2. Kuigi raiemahud samas tempos kasvada ei saa, siiski puidutööstuse osakaal suureneb, kuna metsade aastane juurdekasv oli 300 000 tm, kaks korda suurem kui 1999.aastal raiuti. Metsandus on seega arenev majandusharu, mis mõistliku majandmise juures annab pikaks ajaks tööd (Tross, 1999). Joonis 2. Raiemahud aastatel 1992-1999 Allikas: Tross, 1999
peapuuliigi taime hektari kohta. Metsakasvatuslike investeeringute ökonoomiliste kriteeriumidena esitatakse sagedamini: puhasnüüdisväärtust; sisemist tasuvusläve; puhastulu kr/ha*a-1; kapitali marginaaltootlikkus (rentaablus) Harvemini ka kapitali kiiret käivet, paraku jääb see näitaja Eesti tingimustes madalaks. Metsamajanduse investeeringud vôib jagada: primaarsed e. metsakasvatuse investeeringud; sekundaarsed e. metsavarumise investeeringud. Osa investeeringutest on ühised môlemale rühmale. 4.2. Metsastamine Metsastamine on abinõu, millega maa pannakse tootma puitu. Investeeringu iseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist. Esimesel juhul uuendatakse raiutud ala, teisel juhul alustatakse metsakasvatusega nii-öelda nullist. Taasmetsastamist võib jälgida kui tootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks
annaabi.ee 
