Lahutuse korral tuli lasta naisel minna, hiljem tuli tagastada tema vara. V – pärimine. Esikohal testament, siis sugulased. VI – vara liikumine tehingutes. Mancipatio – kindla vormi kohane pidulik ost, näiteks maavalduse puhul; in iure cessio – preetori juures teatud vormis toimetatud õiguste üleminek. VII - naabrite kaasomandiõigus nii linnas kui maal VIII – deliktiõigus – needmine, laim, kehavigastused, nõidumine, süütamine, metsavargus. Kliendi kaitse patrooni eest. IX – kriminaalõigus. Kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. X – matused. Surnutekultus oluline, linna piiresse ei lubatud matta, piirati luksust. Kaks viimast tahvlit sisaldasid parandusi eelmistele, tagasipöördumist traditsiooni. „Rahva tahte kõige viimane väljendus on seadus“. Protseduurisüsteemid Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200
poolt, jätta puust soosildade ja pakkteede, alusmüürita hoonete, laud ja puukoorkatuste ehitamine, asendada puuaiad kiviaedade, hekkide ja kraavidega, lõpetada noorte kaskede raiumine suvistepühaks ja jaanipäevaks. Kuid oluliste tulemusteta. Alles 19.sajandi alguse talurahvaseadus ja senati ukaas 1836.a. seab sisse trahvinormid mõisniku loata metsamaterjali ostjale ja müüjale, mis tähendas talupojale senise vaba metsakasutuse lõpetamist. Ühtlasi hakkas talurahva seas levima metsavargus, mida tihti ei peetudki varguseks, vaid pigem julgustükiks või siis protestimärgiks oma kunagiste õiguste äravõtmise eest. Selgelt eristusid metsarikkamad ja vähemintensiivselt kasutatavad piirkonnad, arenesid välja külad ja piirkonnad, kust teatud liiki puidutoodang tuli ning tõusid küttepuude hinnad linnades. Suurem pööre metsade sihipärasel kasutamisel tuli alles 19. sajandi lõpul, mil laienev tööstus (sae- ja paberitööstus, raudteede rajamine, telegraaf- telefon jne
annaabi.ee 
