teadjad loitse. Kuigi teadjatel on seoseid transis olemisega on teadjate põhiline tööseisund ikkagi teadvusel olles. Samaanid aga töötavad transiseisundis. Erinevus tuleb ka millistes kultuurides neid leiti. Samaanid olid kütikultuurides, kuid teadjad toimetasid põlluharijate ja karjakasvatajate kultuuris. 30. Milles seisneb maagiaga loomakarjatamise iseärasus ja miks on karjuse roll selles eriline? Teadja abiga sõlmib karjus maagilise lepingu metsavaimuga, kes lepingust kinnipidamise korral kannab karja eest hoolt. Karjusel aga oli palju reegleid, mille järgi käituda. Karjase identiteet muutus karjatamisperioodiks. Näiteks, ei tohtinud karjus loomadele viga teha, ujuda, vanduda, seksida, naise paljaid jalgu, läbi aiaaugu ronida. Kui karjus KÕIKIDEST erinevatest reeglitest kinni peab siis tagab karjus karja edu. 31. Kirjelda erinevatele rahvastele tuntud kalendaarseid perioode, kui piirid hauataguse ilmaga on avatumad
taimedega, seentega on lõngasid värvitud rohkem Ameerikas. 37 Eestis on arvatud, et seen ei kasva enam, kui inimese silm on teda näinud. Sama uskumuse pärast on öeldud ka, et metsast tuleb ära korjata ka väikesed seened nagunii nad enam suuremaks ei kasva. Urvastes leiti, et peab olema seenesilma, muidu võid käia kogu metsa läbi, aga midagi ei leia. Selle all mõeldi, et inimesel peab olema ühendus metshaldjate ja metsavaimuga. Kosel arvati, et metsas seeni korjates ei tohi laulda, sest siis lähevad seened mättasse tagasi. Seente kaitsevaimuna on tuntud Seene-Senni. Metsast tulnud seeneliselt küsiti, kas Seene-Senni seekord ka seenelist õnnistas. Usuti, et välk külvab seeni. 2. Loomariik Imetajad 1.Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) 38 Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema selja karvad on oranzid
põhjamaade ja eesti pärimuses. Üheks võimalikuks põhjenduseks on kindlasti matriarhaatlik ühiskonnakorraldus või see, et jutte haldjaist vestsid peamiselt naised. Aga paraku ei põhjenda see ennatlik seletus igasuguste imekaunite ja noorte “-neiude”, “-tütarde” ja “-neitside” rohkust ning nendega kaasas käivaid uskumusi. Näiteks “Skandinaavias on väga tavaliseks kujuteluks, et kui metsavaimuga magatakse, saadakse hää jahiõnn või midagi taolist /.../” (Masing 1998:180). Sarnaseid uskumusi liigub ka Eestis, millele viitab muu hulgas “Väike deemonite ja vaimolendite leksikon”: “/.../ mõningatel juhtudel esineb siiski erootilise varjundiga haldjanägemisi üksikutel metsaskäijatel.”(Petzoldt 2003:80) Ahvatlemist pannakse süüks ka näkkidele ja murueidetütardele: “ Noormehi ahvatleb näkineiu sedaviisi, et kandle kivile jätab ehk uppujana appi hüüab. Tihti
annaabi.ee 
