Ent kõige kummalisem on siinjuures see , et pole vist ka ühtki teist lille , mis ennast nõnda noppima ahvatleks kui vesiroos . Vaher Ühel päeval leidsin vahtra juurest esimesed värvilised niidid : mõned lehed puu ladvas olid muutunud kollakaks . Sealtpeale hakkas puna nõrguma allapoole . Nüüd on vaher peaaegu üleni punases rüüs , ainult alumistel okstel on ükskuid kollaseid lehti , Tuulevaiksetel päevadel , kui lehed ei liigu , näivad värvid sügavamad . Punane on metsavaikuse värv . Milline on hingevaikuse värv ? Härjasilmad See on väikene välu , täis õitsvaid härjasilmi , ümberringi mets . Kui tuleks keegi kaugelt ja paluks mul rääkida meie suvest , siis tooksin ta siia ja ütleksin ,, Näe , niisugune ongi mu kodunurga suvi " Harakkuljus- Osanuks mulle keegi ennustada , et mu loodustunnetuse sümboliks lillede riigis saab roosade õitega ja magusa lõhnaga kaunitar , oleksin ta välja naernud
Ta ütles: "Mina sind enam ei õpeta, kui sa mitte need noored kassipojad järve ei viska ja ei uputa." Ta teadis, kui üliraske ja vastik säärase julma käsu täitmine õrnade närvidega poisile on. Mardi kiindumus muusikasse siiski võitis ta jälkusetunde, ta viis kassipojad järve. J.Kuldkepp mäletab:"Kui ma 1888.a. sügisel läksin teise klassi, toodi I klassi Hüpassaare metsavahi poeg Mart Saar. Oma eraldatud kodunurgast ja metsavaikuse vallast sellise sagina keskele sattunud Mart Saarele siin ei meeldinud. Eriti seltsiv Mart ei olnud, kuid minuga sai ta peagi sõbraks, sest minul oli pardipill. Et Mart koolis väga suurt koduigatsust ei tunneks, tõi isa poisile kooli muusikariistu - pardipilli, vilepilli ja veel mingisuguse laste pasuna taolise pilli. Sügiseks muretseti koolile uus orel. Juba kooli tulles oli Mart Saar vilunud orelimängija ja kui ta nüüd mõned korrad orelil harjutada oli saanud,
annaabi.ee 
