1907. aastal, kui tsaarivõimud olid sulgenud nii Teataja kui selle järglasedki, kolis Anton hansen Tartusse, et alustada õpinguid ülikoolis. Ta valis õigusteaduskonna, uskus et see annab hea ülevaate ühiskonnast. Ta asus ka tõsiselt prantsuse ja inglise keele õpingute kallale, saksa ja vene keel olid tal juba selged. Ägeneva tuberkuloodi tõttu ülikooli lõpetada tal ei õnnestunud. Ta sai korraliku huminitaarhariduse. 1911Aastal asus kriitilises seisundis Anton Hansen venna metsavahitallu Koitjärvel. Talle soovitati kliimavahetust paranemiseks, läks Kaukaasiasse 1912. Kui tagasi Eestisse tuli halvenes tervis ning 1918 jäi ta venna ajuurde Koitjärvele. Koitjärve maastikke võib ära tunda romaanis Kõrboja peremees. 191.aastast seadis oma elu sisse Tallinnas. Ta abiellus ning pühendas ennast kirjanikuametile. Elas tagasitõmbunult, laimeas avalikkuse tähelepanule eelistas ta lähedaste sõprade seltskonda. TÕDE JA ÕIGUSE OSAD 1)Võitlus tööga 2)Võitlus Jumalaga
Soov saada endale mõis. Anton Hansen Tammsaare 1878 1940 Elu: Sündis Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Tema isa on Andrese prototüüp. Tema peres oli 12 last. Tema haridustee venis pikaks. Gümnaasiumisse jõudis Anton u 20 aastaselt. Töötas Tallinnas ,,Teataja" toimetuses, õppis juurat Tartus. Tal oli tuberkuloos, mis süvenes ning ta asus elama oma venna metsavahitallu. Ta elas tagasitõmbunult, pühendus kirjanikuametile. Looming: Varajane periood: teemadeks oli maaelu, külaelu, suhted talupoegade ja mõisa vahel, noortevahelised suhted, nt ,,Pikad sammud" Kõrgperiood: selles perioodis on tema tuntumad romaanid nagu ,,Tõde ja õigus", ,,Kõrboja peremees", ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". ,,TÕDE JA ÕIGUS" idee raamatuks oli tal juba gümnaasiumis. Romaani tegevus toimub
avaldasid ka endised vastased. Kahjuks jäi saavutatud üksmeel ajutiseks. See polnud aga enam CRJ-i süü. Jakobsoni surm kõige paremas meheeas tuli ootamata temale enesele, tema sõpradele ja vastastele. Jakobson oli tulnud põllumeeste seltsi koosolekut juhatamast õige külma, 29 vihmase ilmaga kodu poole Kurgjale sõitnud ja teel läbimärjaks saanud. Oli juba pime õhtu kui ta Nõmmitsa metsavahitallu jõudis. Pimeduses halval metsateel oli võimata edasi sõita. Jakobson jäi Nõmmitsale ööks ja jätkas teisel hommikul sõitu Saeveski poole. Saeveski Aadule jutustas ta, kuidas ta eile märjaks saanud, nii et kuiva niidikestki pole ta ihul olnud, ja nüüd tundvat enda pahasti. Aadu küsis, kas tema siis õhtul ei ole märjad riided seljast võtnud ja kuivad selga pannud. Jakobson vastas õlgu kehitades: "Kust teeinimene kuivi riideid võtab
annaabi.ee 
