..............7 9. Pitka tegevus aastal 1944.....................................................................................7 10. Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühendus....................................................8 11. Kontradmiral Pitka teenetemärgid ja aunimetused ...........................................8 12. Kasutatud kirjandus.................................................................................9 Johan Pitka Johan Pitka on sündinud 19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vallas. Ta oli Eesti kontradmiral; Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas; vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Kirikuraamatu järgi oli ta nimi Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Peäro August Pitka. Johan Pitka surmaaeg ja -koht teadmata aga arvatavasti suri septembris 1944 aasta Ühiskondlik tegevus ja teenistuskäik 1895 kapteniks purjelaeval "Kalvis" ja brigantiinil "Albatross";
piirkondades Kasari jõel, Pärnu jõgikonnas ja Emajõe Suursoos. Soomaal on veel praegugi mehi, kes haavatüvest paadi raiumise kunsti õpetavad. Noored haavad kõlbasid katusesarikateks ja -lattideks, neist sai ka mõne hea kerge reha- või hanguvarre. Haava ümarpalke on edukalt kasutatud ehitisteks, eriti Venemaa sellistes piirkondades, kus okaspuid vähe. Haavapalkidest hooned on püsinud 100–150 aastat. Näiteks metsavahimaja Erastvere metskonnas Piigandis on ehitatud 1890. aastal. Kõrvalhooneid (näiteks aidad, saunad) on haavapalkidest ehitatud ka Soomes: ilmastikuolude ja ultraviolettkiirguse mõjul hallikaks värvunud haavapalgid kestavad senikaua, kuni katus vett peab. Haavapuit ehitusmaterjalina ei ole tundmatu teisteski Põhjamaades, eriti Norras. Haavalaast oli põhiline katusematerjal vanavene puuarhitektuuris. Haavalaastudega on kaetud kõik Kiži kirikute
Autor möönab, et looduskogemus ei ole alati mugav, et üksildases soosaaretalus tuleb peale romantilise loodu- ses-olemise tunde tunda ka külma, hirmu, aga eeskätt aukartust elu ees. Ka "Kuuvikerkaar" vahendab meeleolusid Kõrvemaalt ja Muraka rabast, nende kõrval ka looduspilte Viidumäelt ja Vilsandist. "See müstiline ar- mastus" on järjeks raamatule "Tee vaikusesse", mille populaarsus oli paradoksaalselt nii ulatuslik, et see lõpuks ohtra huviliste voolu tõttu metsavahimaja vaikuse hävitas. Teoses on isiklikke mälestusi ja loodus- pilte, loodusmälestiste tutvustusi, mõtisklusi inimese ja looduse teema- del, ka laiemalt eetiliste küsimuste käsitlemist. Kõigis oma raamatutes tõstatab Kask küsimuse inimese eetilisest vastutusest looduse eest, vaja- dusest mõelda sellele igal sammul. Samalaadseid mõtteid leiame ka teise peamiselt Muraka rabast kirju- tanud looduskirjaniku, Juhan Lepasaare teostest (joonis 4). "Laaneteedel"
annaabi.ee 
