mille võis tulevikus avada vaid tema viimane järeltulija ning seal elaval tohutul koletisel aidata kooli seal õppimist mitteväärivatest õpilastest puhastada. Aastasajad möödusid ja Sigatüükas said suurepärase hariduse tuhanded võlurid ja nõiad, saladuste kamber muutus üheks järjekordseks legendiks, mida keegi ei uskunud. Kuid ajal, mil koolis õppisid Tom Marvolo Riddle ja Rubeus Hagrid, kes selle pärast ka koolist välja visati, aga Albus Dumbledore'i palvel kooli metsavahiks võis jääda, avastati kamber uuesti. Jälle avati kamber 50 aastat hiljem, kui Harry Potter õppis koolis 2. klassis. Siis tuli välja, et juba 50 aasta eest oli kambri avanud tulevane Lord Voldemort, kes oli avajaks ka seekord. Kooli pika ajaloo jooksul on direktoriteks olnud väga palju erinevaid võlureid ja nõidu, kes hoolitsevad kooli eest ka pärast surma oma portreedes. Harryl läheb koolis väga hästi, aga temaga juhtub ka väga palju seiklusi.
Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile. Ühel neist, nimelt Hüpassaarel, peaaegu ligipääsematul saarekesel, on Mart Saare sünnikodu. Hüpassaarde, metsade, soode ja rabade taha, kuhu ei kostnud naaberelamute juurest isegi koera haukumine oli umbes 1760-nda aasta paiku läinud metsavahiks helilooja vanavanaisa. Mõisnik lubanud tal seal metsa maha võtta ja hooned ehitada. Tung omaette vabamalt elada meelitanud metsavahi mõisast võimalikult kaugele metsa elama. Iseseisev elu looduse rüpes lepitas üksikasuka soiste metsaalade ja raba ning vähest saaki tõotava põllupinnaga, mida alles tuli alepõletamise teel metsast looma hakata. Põlvest põlve süvenes Hüpassaare elanike kiindumus oma kodukoha elusse ja ilusse, proosasse ja poeesiasse
väikesi kõrgemaid ja kuivemaid "saarekesi". Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile. Ühel neist, nimelt Hüpassaarel, peaaegu ligipääsematul saarekesel, on Mart Saare sünnikodu. Hüpassaarde, metsade, soode ja rabade taha, kuhu ei kostnud naaberelamute juurest isegi koera haukumine oli umbes 1760-nda aasta paiku läinud metsavahiks helilooja vanavanaisa. Mõisnik lubanud tal seal metsa maha võtta ja hooned ehitada. Tung omaette vabamalt elada meelitanud metsavahi mõisast võimalikult kaugele metsa elama. Iseseisev elu looduse rüpes lepitas üksikasuka soiste metsaalade ja raba ning vähest saaki tõotava põllupinnaga, mida alles tuli alepõletamise teel metsast looma hakata. Põlvest põlve süvenes Hüpassaare elanike kiindumus oma kodukoha elusse ja ilusse, proosasse ja poeesiasse
annaabi.ee 
