Hirve toidulaud on mitmekesisem kui põdral ja metskitsel, see annab talle nende ees teatud eelised võimaldades kesise toidubaasi korral kauem vastu pidada. Kahjustab ka põllukultuure. Põdrakahjustuste vältimiseks kasutatakse peamiselt metsanduslikke võtteid, kaitseaedade rajamist ja peleteid ehk repellente, kusjuures metsanduslikud võtted on kõige lihtsamad ja tõhusamad ning enamasti ka odavamad. Üks lihtsamaid võimalusi ulukikahjustustest tulenevat kahju vähendada on kasutada metsauuendamisel suuremat algtihedust kui tavaliselt, sest tõenäoliselt hävitavad ulukid teatud protsendi istikutest tulevikus ära. See muudab kultuuri rajamise kallimaks ja töömahukamaks, kuid samas näiteks 1000 lisataime istutamine hektari kohta võib osutuda lõpuks odavamaks kui väljalangenud taimede asendamiseks tehtavad kulutused mõne aasta pärast. Metsauuendamisel tuleb arvestada, et ulukikahjustusohtlikes piirkondades saavad
keemiliste tõrjevahendite (pestitsiididega) ilma peremeespuud või keskkonda kahjustamata ei ole juurpessu korral praktiliselt võimalik. Mõeldav on vaid haigusetekitaja levimise takistamine mitmesuguste profülaktiliste võtetega. Kuidas vältida? Vältida tuleks liiga tihedate kuuse- ja männikultuuride istutamist. Juurepessust tugevasti kahjustatud kuuse- või männi-enamusega puistute lageraie järel tuleks metsauuendamisel võimaluse korral välja vahetada peapuuliik uueks peapuuliigiks lehtpuu! Kui mets rajatakse endisele põllumaale, siis esimeses metsapõlvkonnas lehtpuupuistu v segapuistu. Kuidas raietel? Kui okaspuupuistu kännud on peaaegu v vahelka täiesti juurepessuvabad, siis tuleks vältida nende nakatumist lihtsaim ja odavaim võimalus selleks on raiete tegemine üksnes talvel; suviste raiete korral tuleks aga kännud
annaabi.ee 
