Metsa pindala on jagunenud ebaühtlaselt, 64-s riigis on metsa alla 0,1 ha elaniku kohta (GFRA, 2005).Eesti metsade pindala moodustab 0,055 % maailma metsade pindalast. Troopiliste/subtroopiliste ja parasvöötme/boreaalsete metsade pindala on suurusjärgu poolest võrdne ning valitseb trend viimaste osakaalu suurenemiseks.Kultuurpuistute ja istandike kogupindala on 7 % ja pindala 264 miljonit ha. Metsade hävitamine Igal aastal hävib vähemalt 11 miljonit hektarit troopilist metsa. Metsatustumise põhjused on regiooniti väga erinevad, kuid on leitud, et 40–50% metsadest kaob alepõllunduse, küttepuu hankimise ja teedeehituse tõttu, 10% karjatamise, 10–20% intensiivse põllumajanduse, 5– 10% istanduste ja 1–15% metsatulekahjude tõttu. Sõjas kasutatakse metsatustamist vaenlase ning selle peitumisvõimaluste ja elatusvahendite hävitamiseks, näiteks Vietnami sõjas hävitas USA džunglit taimemürkide, napalmi ja buldooserite abil.
Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1880 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 460-st Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired). Peruust on metsadega kaetud 56% ehk 72 miljonit hektarit. Taimestiku liigirikkuse poolest on Peruu maailma esirinnas. 35 000 kirjeldatud taimest on umbes 5500 (16%) endeemsed. 2.2 Looduskaitse 21. sajandil on Peruus metsatustumise vähendamiseks aktiivseid meetmeid rakendatud. Metsatustumise määr vähenes 250 000 hektarilt 2001. aastal 150 000 hektarini 2005. aastal. 2010. aastal on metsade raadamine eeldatavasti vähenenud 90 000 hektarini aastas ning 2021. aastaks loodetakse metsade hävimise nullmäärani jõuda. 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS Peruu – see on eeskätt ülimalt põneva ajaloo ja rohkete kultuurimälestiste maa.
annaabi.ee 
