Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Islandi asub lähisarktilist merekliimat kujundab Põhja-Atlendi hoovus ja asend lähispolaarsetel laiuskraadidel. Ilma mõjutab suurel määral Atlandi ookean ning saare vulkaaniline päritolu. Island asub arktilises tundras, taimestik ja loomastik on väga iseloomulikud sellele kliimavöötmele. Suureks murekohaks on saarel toimuv võimas pinnaseerosioon ja metsatus. Tähtsaimad majandusharud on kalandus ja turism. Islandi maastik on maailmas harvaesinev ja väga maaliline. Piirkonda oli väga huvitav uurida. Kasutatud allikad https://www.wunderground.com/ http://astro.unl.edu/classaction/animations/coordsmotion/sunmotions.html http://astro.unl.edu/classaction/animations/coordsmotion/daylighthoursexplorer.html https://www.nasa.gov/sites/default/files/images/730117main_591159main_pia14786-43_946-710.jpg https://et.wikipedia
Üle 20 meetri ilves tavaliselt saaki ei jälita. Elupaik ja eluviis - Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud, sest kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Erandina on ilvest kohatud metsatus Dagestanis, kus ta punailvese kombel rahuldub põõsastega. Ilveseid elab ka peaaegu ilma metsadeta Pamiiris jaHimaalaja alpiluhtadel. Enamasti hoiab ilves metsa ligi. Seal, kus vanemad metsad segunevad noorendike ja raiesmikega ning kus on oja, jõgi, mõned rabalaigud või isegi üleujutatavad orud, võib olla ilvese elukoht. Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100–200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala, Eestis kuni 100 km²
annaabi.ee 
