(7) Metsa kasutamisel tuleohtlikul ajal riigikaitseks ja puidu saamiseks ning puhke-, spordi- jm massiürituse korraldamiseks tuleb metsa kasutajal või ürituse korraldajal: 1) teavitada metsa kasutamises osalejaid tuleohutuse nõuetest ja tulekustutusvõtetest; 2) tagada käesoleva määruse täitmine; 3) määrata tuleohutuse eest vastutav isik. (8) Raietöödel on keelatud jätta või paigutada raiejäätmeid metsateedele või mineraliseeritud tuletõkestusribadele lähemale kui 10 m või metsasihtidele. Nõue ei laiene raiete kokkuveoteede tugevdamiseks paigutatud, sissesõidetud ja taastuvenergia tootmiseks varutud raiejäätmetele. § 4. Maaomaniku või -valdaja õigused ja kohustused tuleohu ennetamisel (1) Maaomanikul või -valdajal on õigus: 1) tuleohu ennetamiseks metsade sulgemisel õigusaktide kohaselt tõkestada inimeste viibimist metsas;
kolme indikaatoriga: muutused liigilises koosseisus, taimestiku katteväärtuses ja biomassis. Kokku jälgiti 1606 katselappi. Välitööd viidi läbi soome teadlase S. Kellomäki metoodika alusel (Roosaluste 1988). 1978. aasta suvel moodustati Nigula LKA-l soo erinevates osades kolm katseväljakut, igal väljakul olid 10 m pikkused ja 0,5 m laiused rajakesed ja iga variant koostati neljas korduses (Roosaluste 1981). 1980−1981. aastal uuriti Viidumäel tallamise mõju metsateedele. Mõju selgitamiseks rajati 32 minitransekti. Igal transektil asus 5 väljakut mõõtmetega 1 x 1 m, kus määrati liigiline koosseis ja katteväärtus. Radade olukorda hinnati 5-palli süsteemis ja mõõdeti ka radade sügavust (Roosaluste 1988). Rekreatsiooni mõju keskkonna, sh metsade seisundile ning alade koormustaluvust uuriti Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudis 1980-tel ja 1990-tel aastatel. Rekreatiivseteks
annaabi.ee 
