Hõreda puhmarinde moodustavad kanarbik, pohl, leesikas jt. Üksikult kasvavatest rohttaimedest võib kohata palu-härgheina ja kassikäppa. Sambla- samblikurindes, mis on pidev, esinevad palusammal, kaksikhambad, põdlasamblikud, islandi samblik jt. Kuivi nõmmerohumaid esineb piiratud ulatuses vaid huumuslikel leedemuldadel. Leedemuldade tekkel on iseloomulikuks jooneks kumardumisprotsessi puudumine või selle nõrk väljendumine. Leedemullad on valdavalt kujunenud liivadele metsataimestiku varisest moodustunud metsakõdu mõjul. Neil kujunenud huumuskate on selgelt eksogeense iseloomuga ning valdav osa mulla orgaanilisest alusest paikneb selgelt kihistunud huumuskatte kujul. Teiseks leedemuldade tekke oluliseks küljeks on leetumine, mis seisneb mulla mineraalse osa keemilises murenemises happeliste orgaanilise aine laguproduktide mõjul ja tekkinud laguproduktide mullaprofiilist eemaldumises või ümberpaiknemises leethorisondi alla
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine • metsade rekreatiivse kasutuse heakorrastuslikud eeldused; • metsade elujõulisus rekreatiivse kasutuse tingimustes; • inimorganismile mõjuvad faktorid ja nende mõju intensiivsus; • rekreatiivsete metsade majanduslik väärtus. Meetodit kasutati Kloogaranna-Laulasmaa puhkepiirkonna parkmetsade seisukorra hindamiseks. Lisaks hinnati ka metsataimestiku kahjustusi tallamise tagajärjel väljaspool teeradasid, loendati uusi ja vanu lõkkekohti ning fikseeriti kõige prügistatumad piirkonnad. Kahjuks ei rajatud sel perioodil alalist seirevõrgustikku, mille raames oleks saanud hilisematel aastatel uuringuid sama metoodika alusel korrata. 2003. aastal koostasid Tiit Leito ja Karin Poola ülevaate „Turismi mõjust Kõpu poolsaare rannikukooslustele”. Nende kasutatud metoodika nägi ette järgmiste aspektide kaardistamist,
annaabi.ee 
