6,2 kraadi, seejuures aasta kõige soojem kuu (juuli) 16,4 kraadi ja kõige külmem kuu (veebruar) -3,3 kraadi; aastane keskmine sademete hulk 705 mm. Aastatel 1966-1971 reljeefi erinevatel osadel toimunud mikrokliima vaatluste üldistusena märgitakse samas töös muuhulgas kõige madalamaid keskmisi õhu miinimumtemperatuure lagedal allikasoomassiivil ja kõige kõrgemaid astangu metsastunud nõlvalt; kõige kõrgemaid keskmisi maksimumtemperatuure astangu metsastumata osas ja vegetatsiooniperioodi soojussummade kõikumist vaatlustrassil looduskaitseala keskusega võrreldes 440 kraadi piires. Lk 2 Viidumäe looduskaitseala on valdavalt metsane piirkond. Metsaga on kaetud ligi 85% tema pindalast ja valitsevaks puuliigiks on mänd, mis on iseloomulik puu nõmmemetsalaikudel, pohla- ja mustika-palumetsas ning soometsades, kuid võib kas valitseva või saatjaliigina esineda peaaegu kõigis siinsetes metsatüüpides
aasta keskmine temperatuur 6,2 kraadi, seejuures aasta kõige soojem kuu (juuli) 16,4 kraadi ja kõige külmem kuu (veebruar) -3,3 kraadi; aastane keskmine sademete hulk 705 mm. Aastatel 1966-1971 reljeefi erinevatel osadel toimunud mikrokliima vaatluste üldistusena märgitakse samas töös muuhulgas kõige madalamaid keskmisi õhu miinimumtemperatuure lagedal allikasoomassiivil ja kõige kõrgemaid astangu metsastunud nõlvalt; kõige kõrgemaid keskmisi maksimumtemperatuure astangu metsastumata osas ja vegetatsiooniperioodi soojussummade kõikumist vaatlustrassil looduskaitseala keskusega võrreldes 440 kraadi piires. Geoloogia Viidumäe loodusliku mitmekesisuse võti peitub paikkonna geoloogilises arengus ja selle tulemusena kujunenud tänapäevases pinnamoes. Jääajajärgne Läänemeri voolis aastatuhandete vältel välja tänase Viidumäe. Läänemere Antsülusjärve staadiumis, ca
tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiumaale ja Ruhnu saarele, kus peatuti hooajalistel küttimisretketel. Inimesed elasid paarikümneliikmelistes rühmades, sest suured kogukonnad polnud vajalikud ega võimalikud. Kogukonna püügi- ja korilusterritoorium pidi olema suur, et rahuldada aastaringse toiduvajaduse, samas hävitamata kogu selle ala loomastikku. Elu- ja peatuskohad olid arvatavasti lagedamatel aladel: mererannas rohurinde piiril, siseveekogude ääres metsastumata kaldaterrassil. Eluasemete kuju, suurus ja ehitusviis muutus vastavalt vajadusele, kasutusajale ja traditsioonidele. Keskmise kiviaja lõpust pärinevad vanimad hoonejäänused, mille põhjal on nende pindalaks hinnatud kuni 50m². Elatist hangiti küttimise, kalastamise ja korilusega. Jahiti pea kõiki sel ajal elanud metsloomi ja suuremaid linde. Mesoliitikumi esimesel poolel olid peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem ka metssiga ja tarvas. Suurem osa
annaabi.ee 
