Haab kasvab viljakatel, huumusrikastel muldadel. Peamisteks kasvukohtadeks on värsked või niisked viljakad saviliiv-ja liivsavimullad. Soostunud muldadel haab ei kasva. Fotoperiodism haavale ei mõju Populatsioonitüüp Haava populatsioonitüüp on kasvav, kuna haab annab väga rikkalikult juurevõsudest uusi taimi, eriti siis, kui vana puu maha raiuda, nii ei olegi temast võimalik metsas lahti saada. Eestis on haavikute pindala viimastel aastakümnetel suurenenud, mis on tingitud maade metsastamisest, kuid osaliselt ka okaspuuraiesmikele istutatud metsakultuuride ebaõnnestumisest ja lehtpuudega uuenemisest. Eestis on haava osatähtsus erametsades veidi suurem kui riigimetsades. · Haab ei kuulu kaitsvate taimede nimekirja · Haab kuulub ökosüsteemi mets. · Haava arvukuse regulatsioon toimub raiega. Toiduahelad Haavakoor->hiir->nirk-> kanakull Haavaoks->jänes->rebane->hunt Kokkuvõte Haab on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Haab on kahekojaline puu, see tähendab,
1. Kulude ja tulude ajaline jaotumine metsakultiveerimisel. Metsakultiveerimise kasumi nüüdisväärtust (NPV) saab arvutada järgmise valemi abil: u (1 i ) u 1 NPV Au (1 i ) u Dx (1 i ) x C0 v (4.1) x o (1 i ) u C0 metsauuendamiskulud; Au uuendusraie netotulud aastal u; u aeg metsastamisest uuendusraieni; Dx hooldusraiete netotulud hetkel x; x aeg metsastamisest hooldusraieni; v aastased metsamajanduskulud puistu kohta; i intressimäär. 48 Mida suuremaks kujuneb puhasnüüdisväärtus, seda õnnestunumaks võib investeeringut pidada. Metsamajanduse jaoks on oluline küsimus: kui suureks võivad kasvada
kohaselt 85% riigi emissioonist, vähem tööstuslike protsesside, põllumajanduse, jäätmete sektorist. Maakasutuse, selle muutuste ja metsanduse sektor kokkuvõttes tasakaalustab CO2 emissiooni Eestis. Nagu eespool välja toodud, mängivad heitkoguse vähendamise kohustuses rolli vaid Kyoto protokolli reeglite kohased metsandusega seotud tegevused, mitte kogu LULUCF sektor. Eesti arvestab emissioone ja süsiniku sidumist, mis tuleneb metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest. Vaatamata metsamaa pindala mõningasele vähenemisele Eestis sellel sajandil, ületab süsiniku sidumine Kyoto Protokolli arvestuses praeguste hinnangute järgi emissioone 23 kordselt. Kyoto kohustusperioodiks 20082012 Eestile lubatud heitkogus kokku ehk saastekvoot on kinnitatud konventsiooni sekretariaadi poolt 196,06 megatonni CO2 ekvivalenti. Baasaastaga 1990 võrreldes on Eesti täna palju väiksem saastaja, mistõttu
annaabi.ee 
