Harry, Ron ja Hermione ostavad suveniirid ja sõjaväed Top Boxi, kus nad kohtuvad Winky, maja- elfiga, kes salvestab oma kapteni kohta. Mäng algab pärast vastavate maskotide näidet. Lõpuks võidab Iirimaa, kuid Bulgaaria Seeker Viktor Krum püüab Snitchit. Öö pärast mängu suri surnute rahvahulk, Voldemorti järgijad, kes põgenesid karistust, piinavad neli maglleid, libates neid õhku. Harry, Hermione ja Ron põgenevad põgenedes metsasse, kus Harry avastab, et tema pael puudub. Hetki hiljem kedagi kukkub Dark Mark (Voldemorti märk), kasutades tema võlukeppi. Winky elanikkond on leidnud, et kurjategija asub kurat. Mayhem toimub järgmisel nädalal maagia ministeeriumis. Ron saab oma emast kohutavaid kasutatud rõivaid ja on ärritunud. Amos Diggory toob uudiseid, et mees, kelle nimega Mad-Eye Moody ründas sissetungijat tema majas. Hr. Weasley läheb ministeeriumisse, et kõike läbi viia. Weasleys, Harry ja
metsade väärtus ei seisne mitte ainult siia talletunud puidutagavaras, vaid selle juurdekasvus [13]. Just nagu pangas: miljonite kulutamine ei ole probleem, ent probleemiks võib kujuneda investeerimine nii, et põhikapital ei väheneks, vaid suureneks [10]. Metsade, nagu iga teise taastuva loodusvara säästliku majandamise põhikriteeriumiks peetakse kogu maailmas selle vara kasutust juurdekasvu piires. Joonis 3 annab igaühele võimaluse veenduda, kuivõrd me erineme oma metsasse suhtumiselt ülejäänud Euroopast [9]. Jätan siin ja edaspidi teadlikult kõrvale kõik need loodusväärtused, millele mets loob asendamatu keskkonna. Palgivoorid endiselt pikad. Metsatööstus on viimasel kümnendil arenenud väga jõudsalt. Saetööstuste väljaarendamine, mis võimaldab toorainet väärindada vähemalt ühe astme võrra, on süstinud optimismi, et riik tuleb välja arengumaa staatusest. Ent vaadates asja lähemalt, tuleb tõdeda, et tööstuse areng ei ole
fragmenteeritud väiksemad metsaosad mägedes, jõgede orgudes jm., samuti üksikpuude ja puude gruppidega savanniökosüsteemid. METSARIKKAD ARENGUMAAD RAIUVAD, METSAVAESED ARENENUD MAAD HOIAVAD OMA METSI Metsarikkad arengumaad, nagu Brasiilia, näevad metsavarudes eelkõige kiire majandusarengu ning rikastumise vahendit. Seal peetakse metsi rahvuslikuks rikkuseks ning ei soovita, et rahvusvahelised organisatsioonid sekkuvad nende siseasjadesse. Metsarikkad arenenud riigid suhtuvad oma metsasse teisiti. Näiteks Kanada ja teised maad tunnistavad metsade väärtust nii keskkonna kui ka majandusarengu seisukohalt. Nendel riikidel on olemas nii majandus- kui ka tehnilised vahendid ning ühtlasi poliitiline tahe ja avalik toetus järgimaks säästva arengu põhimõtteid metsanduses. Metsavaesed arengumaad, näiteks India, sõltuvad oma vähestest metsavarudest: mets on elatusvahend, peamine energia- ja sageli ka toiduallikas, pakub varju kuumuse ja põua eest, annab ravimtaimi jm
annaabi.ee 
