valitsema. Nii tulevadki setod igal aastal kokku, loovad oma kuningriigi ja valivad oma kuninga ja kuninga meistrid oma maad valitsema. Kuningriigi loomisel võeti eeskuju Norras ja Rootsis elavatelt metsasoomlastelt. 1991. aastal käis Paul Hagu koos Hellero poistega Norramaal ja nägi midagi, mis setodelegi sobiks. Norra Kuningriigis kuulutatakse välja juulikuu teisel nädalavahetusel 3 päevaks välja Metsasoome Vabariik. (Norra ja Rootsi Kuningriigis elavad metsasoomlaste järglased) Neil on oma president ja oma Mõtsasoome vabariigi valitsus, lipp, piir ja ületamiseks viisa. Nii otsustatigi luua Seto Kuningriik. Kuningriik vajas aga kuningat. Kuninga verd ei teatud üheski suguvõsas olevat. Pealegi ei saa kuningatega mängida, sest ajaloos on teada, et harilikult võetakse vanal kuningal enne pea maha, kui uut valima hakatakse. Kuninga asemikku võib rahvas valida nii tihti, kui talle meeldib. Ja nii sündiski mõte valida rahva
olema. Reinhold van Becker- hakkas rahvaluulet koguma ja kutsus ka teisi üles. Halvustas avalikult neid, kes soome keelt ei tahtnud kõnelda. Peale tema kogusid rahvaluulet peamiselt Porthan ja A. J. Sjörgen. Becker oli ka rahvuseepose kirjutamise idee looja. Zacharias Toppelius- arst, kes hakkas avaldama kogutud rahvaluulet. Tema juures käisid kaupmehed, kellelt ta pani veel neid kirja ja siis 1882 avaldas 5 vihikut. Kaarle Akseli Gottlund- käis Kesk-Rootsis metsasoomlaste juures. Nad viidi sinna 17. sajandil. Gottlund avastas nad 19. saj ja uuris nende seisu: nad ei osanud lugeda ega kirjutada. Rootsi prints toetas tema üritusi metsasoomlastele koolide rajamist jne. Aga koolid said rootsikeelsed ja jumalateenistused tulid, aga ka rootsikeelsed. 1828 avati Helsinkis ülikool (end Turu). Seal toimis Laupäevaselts (Lauantaiseura). Johan Ludvig Runeberg, Johan Vilhelm Snellman, Elias Lönnrot, Matias Aleksanteri Castrén olid tähtsaimad liikmed.
annaabi.ee 
