pizza, seene-, juustu-, muna- ja kartulitoitude maitsestamisel. Lisaks veel soojades ja külmades kastmetes, tomati- ja kapsasalatis, seeneroogades, köögivilja- ja makaronisalatites. Harilik pune: Harilik pune (Origanum vulgare) on kasvab looduslikult peaaegu kogu Euroopas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Vahemeremaades ja Mehhikos eriti armastatud ürt. Kasvab vabalt kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis- ja aruniitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. Eelistab päikesepaistelist kasvupaika ja kuiva, neutraalset kasvupinnast. Tarvitatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina külmetushaiguste puhul või antibakteriaalse ravivahendina. Köögis tarvitatakse harilikku punet maitseainena. Sobib pitsadesse, taimetoitudesse, suppidesse, salatitesse ja risotodesse aga ka kala ja liha maitsestamiseks. Kokkuvõte:
päraku veenikomude põletiku, rinnanäärmepõletiku, reumatismi, podagra ja põletushaavade puhul. Pärnaõietee pärnaõiemeega on üks paremaid rohuteesid ja ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral. Harilik pune Origanum vulgare Harilik pune kasvab kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis-aru- niitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev. Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised. Väiksed õied on võidunud-helepunased ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise. Pune õitseb juulist septembrini. Viljad valmivad augustist oktoobrini.