Seemnete varumisel tuleb jälgida erinevaid nõudeid, näiteks võib seemet koguda ainult heade pärilike omadustega puudelt – käbisid ei tohi korjata raba- või nõmmemändidelt. Samuti tuleb tähelepanu pöörata seemnete varumiseks välja valitud puude välimusele, kuna see näitab sageli endas päriliku materjali kvaliteeti. Näiteks sügava ja kõrgeleulatuva korbaga arukask annab mustrilist hinnalist mööblipuitu. Kõrge kvaliteedi tagamiseks varutakse metsaseemet õigusaktidega kindlaks määratud kohtadest ja vastavalt keskkonnaministri määrusele, mille kohaselt on kultiveerimismaterjalil 4 kategooriat: „algallikas tuntud“ (seeme pärineb normaalpuistutest või -puude guppidest), „valitud“ (valikseemnepuistutest), „kvalifitseeritud“ (seemlatest) ja „katsetatud“. Käbide ja viljade varumiseks on mitmeid võimalusi. Viljade paiknemist silmas pidades
männiseemet, mida kasutati Eestimaa kubermangu riigimetsades. 1830-ndate aastate teisel poolel ehitati selle aja olulisemates metsaseemne varumise piirkondades, Karjalasmas, Vollas ja Vastemoisas, spetsiaalsed metsaseemnete hoidlad seemnetagavarade säilitamiseks ning ümberjagamiseks. Käbide lüdimine toimus tavaliselt metsavahtide rehielamuis. 1948. aastal varusid metsamajandid kokku 25 tuhat, 1955. aastal 11,3 tuhat, 1960 aastal 7,5 tuhat ja 1965. aastal 16,7 tuhat kg metsaseemet . Aastail 1966–1970 varusid metsamajandid aastas keskmiselt 783 kg kuuse- ja 3922 kg männiseemet. 35-aastastes hariliku männi geograafilistes katsekultuurides läbiviidud uurimused andsid kinnitust, et Eestist kogutud seemnest kasvanud männid on oma kasvuomadustelt parimad. Seega selgus , et tuleks hakata meil endil intensiivselt arendama seemnekasvatust. Metsaseemneid kasutavad metskonnad ja erametsaomanikud. RMK taimlad säilitavad oma
annaabi.ee 
