Hüvitamise korra sätestab seadus (suunatud isikutele!). Üldseadused kehteala hõlmab kogu kkkaitse sfääri (säästva arengu, planeerimis, KMH, kk järelevalve, kkseire, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise, saastetasu, GMOde kk viimise seadused). Valdkondlikud seadused jäätme, pakendi, LK, vee, välisõhu kaitse, kiirgus, kemikaali, jahi, kalapüügi, maapõue, metsaseadused. IV Kkõiguse meetod : kkriskide kontrollimise õiguslikud vahd Kkalase regulats esemeiks vo tooted, saasteained, tööstuslikud tehnold või maakasutuse liigid. Kolm eri alust: 1) lähtumine tervisekaitse vaj (kõrge kaitstuse taseme saavut, hindu ja tehnol kättesaadavust arvestamata) 2) tuginemine olemasolevatele tehnol võimalustele (mida on
kirjeldatud detailideni. Koos Nõukogude Liidu okupatsiooniga Eestis 1940. aastal muudeti teiste hulgas ka metsaseadust. Nõukogude ajastul reguleeris metsandussektorit üks määrus: Eesti pidi rakendama sama metsakoodeksist, mida järgisid ülejäänud Nõukogude Liidu vabariigid. Aastatel 1941-1944 kehtis samal ajal korraga kolm metsaseadust: 1934. aastast pärit Eesti metsaseadus ning Saksa ja Venemaa metsaseadused. Uus metsaseadus rakendus Eestis aastast 1979, kuid sellel oli piiratud efekt, kuna kogu metsandusliku arengu suunamine tuli Moskvast. Eestis taastus iseseisvus 20. augustil 1991. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi ülesanne on luua sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meile ja tulevastele põlvedele liigirikka