Vesi kannab ära mulla pindmisest kihist toitained ja mulla viljakus langeb. Vihmavesi uuristab pinasesse süvendeid, mis muutuvad iga korraga sügavamaks ja laiemaks uhtoruks ning ala muutub harimiskõlbmatuks. Kus: Rohtlad. Põhjused: kaldpind kuiv kliima harvad, tugevad vihmasajud kuna maapind on kuiv ja sadu intensiivneei imbu vesi pinnasesse, vaid voolab maapinnal edasi. Hõre taimkatte ulatuslikud ülesküntud põllualad kerge pinnas ( liiv või löss) Vastuabinõud: tuleb istutada metsaribasid kündmine risti nõlva kaldele kerged põllutöömasinad 14. DEFLATSIOON Deflatsioon on tuule ärakanne. Kus: rohtlad või kõrbed Olemus: Tuul võib ära kanda kogu mullakihi. Põhjused: maapind kuiv ning kerge hõre taimkate ulatuslikult ülesküntud alad Vastubinõud: jäetakse osa maad sööti istutatakse puid, põõsaid 13. KÕRBESTUMINE Kõrbestumine on kõrbede laienemine naaberaladele (rohtlad, savannid). Põhjused: kuiv kliima (põud) põllumaade rajamine ülekarjatamine
Ferraliitmullad(punamullad). 5.teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest. MULLA HÄVIMIST PÕHJUSTAVAD TEGURID: EROSIOON e UURISTUS · EROSIOON e uuristus pinnaseosakeste ärakanne tuule ja vee poolt. VEE-EROSIOON: · Mullaosakeste ümberpaigutumine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. · Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. · Veeerosiooni takistamiseks: Rajatakse terrasse, istutatakse metsaribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, külvatakse põlde nõlvaga risti. TUULE-EROSIOON: · Tüüpiline kuivadel aladel (kõrbed, tundrad, stepid). KÕRBESTUMINE - On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu. PÕHJUSED: 1. Inimtegevus: Ebaõiged maaharimismeetodid, ülekarjatamine, metsaraie. 2. Looduslikud protsessid: Kuiv kliima, tuuleerosioon, Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1.5km aastas Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad.
See võib juhtuda isegi jõeveega niisutamisel. -sooldumist saab vältida muldade läbipesemisega,kuid see on kallis . - Erosioon-ehk uuristus on tuule(tuuleerosioonehk deflatsioon) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite,setete,või mulla kulutus ja ärakanne.Selle tulemusena kantakse ära mulla pindmised mineraalosad ja väheneb mulla viljakus.Intensiivne erosioon on stepi ja metsastepi aladel,kus on palju üleharitud maad.Erosiooni kaitseks istutatakse metsaribasid,ning välditakse raskete masinatega sõitmist põldudel. - Turvastumine/Soostumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. - Kõrbestumine on muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu,mis on omakorda põhjustatud ebaõigsest maaharimisest või looduslike protsesside tõttu.Seda saab takistada pinnase
kus olid ühendatud maastikuline ja regulaarne osa. Reptoni stiil erineb nähtavalt Brown'i omast. Eriti sajandi lõpupoole kujundab ta hoonete vahetusse lähedusse arhitektoonilise, korrapärase aia (Pleasureground), mis on üleminekuks looduslikule pargile. Terrassid, balustraadid ja lillepotid olid maalilised detailid. Edasi tuli Browni- laadne Park ja siis Landscape - kultuurmaastik. Ta ei armastanud ümmargusi puudegruppe (clumps) ega kogu parki ümbritsevaid metsaribasid. Tema pargid olid avatud servadega. Ei pidanud ka eriti lugu klassitsistlikest ehitistest, eelistas pigem õlgkatusega kohalikus stiilis majakesi (Hellström 1997). MAASTIKUPARK SAKSAMAAL 18. saj keskpaigas jõudis inglise maastikuaia mõju ka Euroopa mandriossa. Saksamaal valmistasid romantilisele aiakunstile maad ette Goethe ja Schiller. Goethe rajas isegi ühe aia oma maja juurde Weimari vürstiriigis. Seal leidus nii eremiidionn, gooti stiilis jaapani teemajake kui antiiksed templid
annaabi.ee 
