Ka tehtud istutustöid kompenseeritakse kuni 128 euro ulatuses hektari kohta. Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise kulusid kaetakse kuni 14,5 euro ulatuses hektari kohta. Metsade inventeerimise andmeid on riik kogunud sajandeid. Lausmetsakorralduse andmeid hoitakse metsaressursi arvestuse riiklikus registris ehk metsaregister, mille pidajaks on keskkonnaministeeriumi Keskkonnateabe Keskus. Metsaregistris sisalduvaid andmeid kasutavad metsaomanikud metsade majandamise planeerimisel ja riigiasutused planeeritud tegevuste seaduslikkuse hindamisel ning pikemaajaliste arengukavade koostamisel. Viimastel aastatel on registri kasutamise sfääri lisandumas veel metsaomanike majandusliku koostöö planeerimine, pindalapõhiste toetuste taotlemine ning metsade sertifitseerimise üle arvestuse pidamine.
hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. Eestis on sel moel metsi inventeeritud alates 1999. aastast. Enne 1999. a. kasutati metsade lausinventeerimist (lausmetsakorraldus) ja seda tehakse paralleelselt SMI-ga ka tänapäeval (andmed kajastuvad metsaregistris). Seisneb metsade laustakseerimises (lausmõõdistamises). SMI kasutusele võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga ka lausmetsakorraldust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Riik vajab aga metsanduse reguleerimiseks, suunamiseks ja arendamiseks adekvaatset infot metsade seisundi ja kogu metsaressursi kohta.
annaabi.ee 
