omanikele tulu andva ning metsale omast liigirikkust hoidva tulundusmetsana. Et säilitada metsaliikide kodu, peab puistu majandamine jäljendama ning jälgima metsa looduslikku arengut. Arvestades eelnevat on hakatud ka Eestis, naabermaade eeskujul, kaitsma metsade vääriselupaiku ehk kohti, mis on eriti elustikurikkad ja vajavad kaitset. (V.I.E LK 104) Vääriselupaiga kaitsmine Vääriselupaikade kaitsmise vajadusest teadvustati esmalt aastal 1997 Eesti Metsapoliitikaga, mis oli ka esimeseks ametlikuks dokumendiks. Ka RMK on võtnud enda peale kohustuse säilitada kõik registreeritud loodusväärtused, seda lisaks metsaseadusega reguleeritud vääriselupaikade kaitse kohustusele. Seetõttu võib öelda, et suuremal osal riigimetsa vääriselupaikadel on olemas kahekordne kaitse, mis tuleneb nii seadusest kui ka vabatahtlikult võetud kohustusest. (V.I.E LK 102-104) See vastu ei ole erametsades kulgenud loodusväärtuste kaitsmine eriti edukalt.
elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; b) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Metsapoliitika kirjeldab üldjoontes riigi ning metsandusadministratsiooni rolli ja kohustused. Üheks olulisemaks metsapoliitikaga seatud eesmärgiks on erametsaomanike toetamine. Selle elluviimiseks asutati 1999. aastal sihtasutus Erametsakeskus, kelle eesmärkideks on metsaomanike teadmiste tõstmisega ja riiklike toetuste administreerimisega aidata kaasa Eesti metsade keskkonnasõbralikumale ja efektiivsemale majandamisele. Puhkemajanduse eesmärkideks oli parandada kohaliku elanikkonna ning turistide puhkuse ja vaba aja veetmise võimalusi
annaabi.ee 
