(2) Metsamajandamiskava koostamise kohustus ei laiene kinnisasjale, mille metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit. (3) Metsaomanikul on õigus osa võtta metsamajandamiskava koostamisest ning õigus teha kava koostajale omapoolseid ettepanekuid metsamajandamiskava sisu muutmise ja täiendamise kohta. (4) Metsamajandamiskava koostatakse vähemalt iga kümne aasta järel. (5) Metsamajandamiskavas peavad sisalduma vähemalt: 1) metsamaa plaan koos metsa ja metsaosasid ümbritseva keskkonna kirjeldusega; 2) õigusaktist või planeeringust tulenevate metsa majandamise kitsenduste, majandamise eesmärkide ja metsakategooriate, metsa kasutamise viiside ja neid soodustavate metsa majandamise võtete loetelu ja kirjeldused; 3) kaitse ja tulundusmetsas uuendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud uuendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa;
Suurimat tähelepanu on pööratud kaitsealade kaitse-eeskirjade ning kaitsekorralduskavade koostamisele. Seda tööd toetab loodushariduse edendamine, parimate metsamajanduslike võtete rakendamine ja liikide elupaiganõudluste uurimine. Puiduressursi kasutamise ja puhkemajanduse surve suureneb pidevalt ning see ohustab loodusväärtuste säilimist. Vajadus loodushariduse järele kasvab, kuna looduses käitumise oskused vähenevad. Inimtegevusest puutumata metsaosasid on säilinud väga vähestes Euroopa riikides. Sellised metsi sisaldavad kaitsealad on suure tähtsusega kogu Euroopas, need moodustavad olulise osa Eesti Natura 2000 võrgustikust. Eesti metsad on mitmekesised ja väärtuslikud ning väärivad kaitset. Viited 1. Jõgiste, K., Kuuba, R., Viilma, K., Korjus, H., Kiviste, A., Kalda, A., Parmasto, E., Jüriado, I., Lõhmus, P., Õunap. 2008. Metsade looduslikkuse taastamine. Tartu. 97+31 lk. 2.Kuris, M., Ruskule, A. 2006
annaabi.ee 
