Ligi tonn kuuseseemet saadakse raielankidelt, ülejäänu tuleb korjata metsast, arvas Talijärv. Ühest kuusekäbist saab kätte umbes 3–5 protsenti seemneist. Käbid kuivatatakse ja eraldatakse neist lüdimistehnikaga seemned. Kuuseseemne korjamise hooaeg on oktoobrist veebruarini. Lähiajal alustatakse seemnekvaliteedi uuringuid, mille käigus selekteeritakse viljakama seemnega regioonid. Maakonnakeskused on juba valmis metsaomanikega kuusekäbi kokkuostuks eellepinguid sõlmima. Kilo kuuseseemneid maksab 500 krooni. Käbikorjajatele makstakse seemne kvaliteedi, mitte koguse järgi.
tal on täielik õigus oma metsamaad kasutada, kasutusõiguste hulka kuulub ka jahiõigus. Maakasutust ei saa lahutada sellel paiknevatest ressurssidest. Ulukite ohjamisel on tähtis osa metsade majandamisel, kuna ulukid võivad kahjustada noorendikke. Ulukikahjustustega kaasneb puidu väärtuse vähenemine, selle ärahoidmiseks peavad metsaomanikud tegema kulukaid investeeringuid. Ülemäärane ulukiarvukus toob kaasa ka populatsioonide nõrgenemise ja haiguste leviku. Ainult metsaomanikega koostöös saab ulukeid ohjates metsa majandamiseks sobivaid lahendusi leida. (Euroopa metsaomanike ... 2009) Maaomanike ja jahimeeste vaheliste probleemide põhjusena võib välja tuua kehtivad seadused. Maaomanikud tahavad omale õigusi juurde saada, kuna leiavad, et neid on seadustega piiratud. Soov kaitsta oma vara kahjustuste eest on ka mõistetav. Omanike olukorda kergendaks, kui töötatakse välja kahjude hüvitamise kord. Jahimeestele lisandub
annaabi.ee 
