ja arendustegevusse. 22 Erametsandus Erametsaomanikele kuulub Eestis 44% metsamaast, sealhulgas füüsilistele isikutele 34%. Riigimetsa Majandamise Keskuse majandada on 37% metsamaid. Riigivaraseadusega loodi 2009. aastal kohalikele metsaomanikele võimalus osta eelisostuõigusega riigi poolt võõrandatavaid naaberkinnistuid, et suurendada oma metsavaldusi ja muuta metsade majandamine efektiivsemaks. Metsaomandist ja metsaomanike vajadustest puudub selge ülevaade. Metsaomanike huvi metsi aktiivselt majandada pärsivad sageli oskuste ja teadmiste puudumine, ülemäärane maksustamine, mõnede puidusortimentide ebapiisav turunõudlus, metsa majandamise kõrge kulutase, usalduse puudumine turul pakutavate nõustamis- ja majandusteenuste suhtes, keerukas asjaajamine ning õigustiku ebastabiilsus. Metsandusalane
Selle kõrval säilitas riik enam kui 700 000 ha endisi mõisa metsamaid, mida majandati suhteliselt suurte ja kompaktsete metskondadena. Erametsade natsionaliseerimine Eesti okupeerimise järel 1940. aastal talumetsad, mis alles olid kannatanud väljaostmise vajadusest tingitud raiete all, natsionaliseeriti ja üsna pea algas sõda, mil rahvas kasutas metsi nii varjumiseks kui ka kõikvõimaliku hädapärase hankimiseks. Hilisemal nõukogude okupatsiooni ajal seostus mõte metsaomandist endise peremehega, kes reeglina kas hukkus lahingutes, põgenes läheneva repressiooniohu eest Läände või küüditati Siberisse asumisele. Põllumajandusega tegelevates kollektiivsetes asutustes oli metsa majandamine teisejärguline tegevus ja endiste talumetsade hea käekäik sõltus rohkem metsaametniku südametunnistusest, kui majandamise riiklikust korraldamisest. 1970. aastatel alanud suurfarmide tekkega vähenes äärealadel karjatamine ja heinaniitmine. Kaugemate
annaabi.ee 
