Linajärv pakub head elupaika kiilide vastsetele ning tõenäoliselt võib siit leida ka haruldasi kiililiike. Samuti kuulub järveasukate sekka tähnikvesilik (Triturus vulgaris). Nagu Pikkjärveski, torkavad veetaimede seas kindlasti silma valged vesiroosid. Nabudi järv on tilluke (0,6 ha) ning kaugemal metsade rüpes, seetõttu ei ole paljudel sellest aimu. Tüübilt on järv pehmeveeline ja miksotroofne ehk segatoiteline. Järve voolab mitme lähedal asuva allika vesi ning väikese metsaoja kaudu on tal ühendus vaid paari-kolmesaja meetri kaugusel voolava Loobu jõega. Nabudi järve peatset kinnikasvamist ennustav õõtsik ei võimalda järvele läheneda kuiva jalaga: tänu sellele on järve ümbrus jäänud inimtegevusest puutumata. Maastikukaitsealaga saab tutvuda umbes seitsme kilomeetri pikkusel Viitna looduse õpperajal, mis algab Linajärve idakaldal motelli juures. Rada viib kõigi kolme järve äärde ning näitab mõhnadel ja oosidel eri tüüpi metsa-kasvukohti
mõjutavad soostiku elu Oru turbaväljad. Puhatu on paljuski võtmeala paljudele liikidele on see vahetee nende rännus Ingerimaa ja Vahe-Eesti vahel. Põdrad ja karud tulevad siia Venemaalt üle Narva jõe ja siirduvad üle Alutaguse soo Vahe-Eestisse. Soouurijad on veendunud, et Puhatus on säilinud viimased suuremad siirdesooalad Eestis. [], [], [] Veestik Soostik toitub sademetest, põhjaveest ja moreenisisestest vetest. Eesvooluks on Narva jõgi ning Peipsi järv. Mustaladva soo metsaoja suundub otse itta, suuet sellel ojal ei ole soo keskosas valgub vesi kindlast sängist laialdastele märealadele. Peaaegu sama kaugele ulatuvad ka põlevkivi kaevanduste eelkuivenduskraavid. Kaevandusest vee väljapumpamine moodustab omalaadse tõkke: veepais takistab soostiku vete äravoolu. Kohati võib soostiku selles osas leida raskesti ületatavaid õõtsiksoosid. Soostiku läänepiiril looklev Puhatu oja kogub vett peamiselt raba läänepoolsetel aladelt
tult, lisades sageli puhtalt loodusteaduslikule informatsioonile ka täiesti isiklikke meenutusi, muljeid, assotsiatsioone. See vahetus ja siiras sub- jektiivsus on ilmselt Jüssi populaarsuse ja loetavuse üks põhjuseid. Samasugust isiklikku hoiakut kohtab lugeja ka Rein Kuresoo raama- tus "Loodus on lähedal", mis on metoodiliselt üles ehitatud koosluste kaupa: mullaelustik, niit, haavapuuga seotud organismid, elu talvise metsaoja lähistel jne. Sissejuhatuses kirjutab Kuresoo: "Raamat on alati kirjutaja nägu" (Kuresoo 2001: 5), ning annab järgnevas oma kodu- ümbruse looduskooslusi kirjeldades viiteid nii selle täpsetele topograa- filistele andmetele kui ka omaenese isikliku elu seikadele. Nagu osutab kirjandusökoloogia teoreetik Scott Slovic (1996: 363), suurendab see lu- geja usaldust autori vastu: lugeja veendub, et loodus, millest autor kirju- tab, on talle igapäevaselt tuttav ning isiklikult lähedane
4903 21932-1 Metsanurg 59.18222724.501035 4903 Kernu vald 4904 21931-1 Metsanurg 59.18263424.501142 4904 Kernu vald 27848 6500364-1Metsanurg 58.06124426.997264 27848 Põlva vald 27849 6500363-1Metsanurg 58.06138626.996818 27849 Põlva vald 31645 4900323-1Metsanurg 58.68537727.054517 31645 Pala vald 31646 4900322-1Metsanurg 58.68530527.054925 31646 Pala vald 138457 23842-1 Metsanurga59.21557524.716828 138457 Saku vald 5464 26907-1 Metsaoja/Ih59.48529325.260167 5464 Jõelähtme vald 5465 26908-1 Metsaoja/Ih59.48595425.260527 5465 Jõelähtme vald 21298 6700560-1Metsaotsa 58.43816324.532610 21298 Sauga vald 31401 6700561-1Metsaotsa 58.43800324.532197 31401 Sauga vald 27335 7400429-1Metsapere 58.26678721.950690 27335 Lääne-Saare vald 27336 7400428-1Metsapere 58.26692221.950222 27336 Lääne-Saare vald 20380 6700562-1Metsapoole57.90394724.378382 20380 Häädemeeste vald
annaabi.ee 
