riigi tulundusasutused või äriühingud. Lääne- ja Lõuna-Euroopas, kus enamasti on esmatähtsad metsa keskkonna- ja puhkefunktsioonid, on riik ühtlasi nii võimu- ja järelevalveorgan kui ka metsaomanik ja riigimetsa majandaja; raha selleks tuleb sageli riigieelarvest ja loodud on ühtne metsandusadministratsioon.(1) 15 6. Õiguslik alus Metsadega seonduvate küsimuste puhul õigusliku aluse puudumine Rooma lepingus (puit ja teised metsandustooted, välja arvatud looduslik kork, ei kuulu Rooma lepingu II lisas loetletud toodete hulka) on olnud peamine takistus ühise metsanduspoliitika väljatöötamisel, erinevalt põllumajandusest (ühine põllumajanduspoliitika) ja kalandusest (ühine kalanduspoliitika). (1) See ei tähenda aga, et Euroopa Ühendus ei oleks ka metsandussektoris sama aktiivne. Seejuures tugineb ühenduse tegevus nimetatud sektoris alates 1957. aastast teistes
edelas (Sichuan ja Yunnan) ja kaguosas (Guangdong, Guangxi, Fujian, Jiangxi ja Hainanis). Kõige väärtuslikumat okaspuud kasvavad Kirdes ja ka Mongoolias. Hiinas on 175 miljonit hektarit metsa. Kuigi Hiina on suur pehmete palkide tootja, tarbitakse 24 peaaegu kogu oma toodang siseturul. Pberi tootmine on hakanud asendama riisikasvatust. Edela-Hiinast pärit metsandustooted sisaldavad tunga õli. Hiina on suurim puidu importija ning maailma impordi metsamaterjali ja sellega seotud tooted jõudnud $ 9.87 miljardit 2001, $ 3.47 miljardit puidutoodete ja $ 6,38 miljardit paberimassi ja paberit. Raadamine on püsiv ja tõsine probleem Hiinas, tuues kaasa ulatusliku erosiooni ja kõrbastumist. Puid tükeldatakse jätkuvalt maapiirkondades ja paljud istutatud puud on jäetud peale istutamist hooletusse ning metsastamise jõupingutused on tulutud.