· Hu sisaldus tüsedamates 5 6% (metsamull) Kõige rohkem on Kh muldi Ida-Virumaal, Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Suuremad · Nüld: 0,22 0,24% loopealsed veel Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal · C:N metsamuldades 15 16 Kaasnevad mullad: K , Khg, Kg, Gh, Gk, G0, G(0), Gh1, Gk1, G01 põllumuldades 10 11 Kh kogu maafondist 1,2% (45,9 tuh ha), sh. haritaval maal 0,8% (8,7 tuh ha) · Hu-varu üle 150 Mg ha-1 · Elutegevusest on haaratud peeneselisem osa
[7][4] 5.5 Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus Looduslikud mullad reguleerivad end ise, kuid põllu- ja metsamehed kasvatavad neid kultuurtaimi, millele nad on eelnevalt soodsad kasvutingimused loonud. Erinevus põllu- ja looduslike muldadega on selles, et põllumuldi haritakse. Metsamullad on kindlasti happelisemad, kui põllumullad, sest haritavaid muldi lubjatakse, et parandada vee- ja õhurežiimi ning suurendada kasulike mikroorganismide arvukust. Samas on metsamuldades kasulike mikroorganismide levik vähenenud ning lisaks levivad seal taimehaigusi põhjustavad 19 seened. Kvaliteedi järgi jagunevad mullad kas looduslikult või kunstlikult viljakaks. Looduslik saab olla ainult see muld, mis on inimtegevusest puutumata. Kuid kunstlik viljakus on see, kui inimene maaharimise, väetamise, niisutamise ja kuivendamisega taime kasvu-
annaabi.ee 
