naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Vana-Vene riik oli lagunenud.Venemaa osal, Novgorodi feodaalvabariigil, polnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. Vahel tegid venelased rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse. Ka eestlased tegi rüüsteretki vastu. 10.millised muutused inimeste elatusalades toimusid muinasaja lõpus? Kui varem kasvatati otra, siis alates 11.saj levis talirukis. Põllumajanduses võeti kasutusele kolmevÄljasüsteem.- talivili, suvivili, komas oli kesa. hakati tegelema metsamesindusega vahenduskaubandus 11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus? suurenes varanduslik ebavõrdsus rahvaarv suurenes algas kihelkondade liitumine luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge võis olla ka sõnades- loitsud, nõidumised, haiguste ravimine. Inimesed, kes seda oskasid, pidid omama erilist väge
talivili I ) 2) Loomakasvatus 3) Küttimine ja kalapüük 4) Mestmesindus 5) Käsitöö- raua töötlemine ja tootmine (relvad ja tööriistad), pronksist ja hõbedast ehted, kudumine 6) Kauplemine (vahetuskaubandus- enda tarbeks, vahenduskaubandus- edasi vhetamiseks) Elamu kujunemine Elanike arv oli umbes 10x väikem kui praegu Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, ent toidu hankimiseks tegeldi veel loomakasvatusega, metsamesindusega ja kalastamisega Käsitööaladest olid tähtsamad metalli töötlemine ja kudumine Tänu soodsale asendile Vana-Vene ja Eestlaste elamuks oli suitsutuba, mida kasutati ka hilisemal ajal Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkond, mida 13. saj alguses võis olla umbes 45 Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed, viimasel
saj lõpul teravnesid ja toimusid sõjakäigud. Aastad 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu eesti ajaloos, oli esimene vabadusvõitlus: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased muinasaja lõpul Tõusuaeg: rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Peamine tegevusala maaharimine (levis talirukis). Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem (ühele põllule talivili, teisele suvivili ja kolmandale kesa). Tegeleti ka loomapidamisega, küttimise, kalapüügi ja metsamesindusega. Kujunesid välja rauatootmiskeskused. Silmapaistev oli relvaseppade toodang. Tehti pronksehteid, hõbeehteid. Rahvusvaheline kaubandus kerkis esile. Tegeleti vahetuskaubandusega ja vahenduskaubandusega. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvu ja luksuskaupa. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Tekkisid esimesed varalinnalised asulad, mis tekkisid tähtsamate teede ristumiskohtadesse. Elamuks oli suitsutuba (rehielamu eeskäija), mida kasutati ka vilja kuivatamiseks. Seda köeti
aastaks oli Eestis kaitse alla võetud 202 pinnavorme (näiteks oosid, voored, otsamoreenid, on mitmekesised oma kujult ja tekkeloolt. Siin muistset Võru keelt. Veel 19. sajandil tegeldi siin põlispuud ja 210 rändrahnu. Nüüdne looduskaitse on mõhnad, vallid, astangud, luited, mäed, orud, vahelduvad kuplid, seljakud, künnised, mõhnad ja metsamesindusega: mett varuti vanade mändide kaitsealapõhine, ent kadunud pole ka vajadus kaitsta sulglohud). Tuntumatest võib siin nimetada Aruküla oosmõhnad orgude ja nõgudega, mille põhjas asuvad õõnsustest tarupedajatest. üksikobjekte. Kõigi kaitset väärivate loodusobjektide koopaid Tartus, Helme koopaid, Ilumetsa kraatreid, sood ja järved
annaabi.ee 
