Ilma elektri, kommunikatsiooni vahendite ja korraliku riigi süsteemita, ilma kaubanduse ja rahata. See on kõik see, mis meid tänapäeva inimesi rikub, see tundub meile nii loomulik, kõik need telefonid, arvutid jne, kuid see kõik muudab meid nõrgaks, oskamatuteks, sest kui panna tänapäeva inimene sinna vihmametsa elama, siis ta ei elaks seal kuudki üle, me ei oska küttida, liikuda vaikselt jne. Need inimesed, kes seal elavad on lihtsalt imetlusväärsed. See tõttu ma imetlengi metsamehi, väiketalunikke ja nii edasi, sest nad on tihti looduses ja nad teavad, kust tuleb toit ja soe meie kodudesse. Talunik teab, et õiget liha või piima ei saa poest jne.) Inimesed teevad nendes paikades ka palju halba. Nad raiuvad vihmametsi, et saada kvaliteetset mööblimaterjali. Kuid see, kui seal metsad maha raiutakse toob halbu tagajärgi. Esiteks kaotavad paljud loomad-linnud kodud ning teiseks võtab metsa tagasi kasvamine kaua aega, sest mullast puudub vajalik kogus
algupäraseid tehnoloogiad, materjale, sepiseid, nahku. VVV ei ole juriidiline isik, pigem suviti aktiivset puhkust veetev vennaskond. Nimetus Varbola Vahvad Vennad pärineb G. Reindorffi sulejoonistuselt, kus kunstnik kujutab kolme muistset Eesti sõdalast ja millist motiivi kasutati 1999. kiviheitemasina kolmele ehitajale valmistatud särkidel. Meie hulgas on väga erineva elualade inimesi - ehitajaid, puutöömehi, lukkseppi, seppi, ärimehi, riigiametnikke, metsamehi, autojuhte. Erinevate projektide juures on osalenud Rain Elfenbein, Priidu Pärna, Erik Tamm, Riho Salep, Aavo Säkk, Vello Pross, Mati Gubinski, Toomas Tõnisson, Heiki Evestus, Jüri Tulp. Esimese asjana valmis 1999. suvel kiviheitemasin, mille olemasolu kohta Varbolas kinnitavad mitmed kroonikad. 2000. suvel valmis linnuse välisküljele piiramistorn, mis sümboliseerib tollaste vallide ja piirete tegelikku kõrgust. 2002. suvel rajasime keskaegse piiramisseadeldise
annaabi.ee 
