maastikurajoonis pigem teisejärguline olnud. Omamoodi on vähene põllumajanduslik tegevus aga soosinud maastikurajooni loodusväärtuslike objektide, väärtuslike maastike ning elupaikade ja koosluste säilimist. Omapärane ja mitmepalgeline looduskeskkond on andnud olulise tõuke turismi arenguks, mis on aidanud elavdada piirkonna majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Loodusturismi elavdamiseks on muuhulgas rajatud mitmeid tähistatud matka- ja õpperadasid, loodus- ja metsamaju, vaateplatvorme ja puhke- ning telkimisalasid, mis on varustatud külastajatele vajaliku taristu- ja infomaterjalidega. Suurt osa neist haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Hea näide on Oandult algav ning Eestit kirde-loode suunas läbiv 375 km pikkune matkarada. Rannikuala oma suvitamiseks sobilike liivarandade ja rannaküladega on ka oluline puhkepiirkond. Mereäärt ääristavad suvilad ning rannakülad.
oluliselt külastust häirinud asjaolusid ei olnud. RMK puhkealade võrreldav külastaja rahulolu indeks oli 2003. aastal 4,11. 2006. aastal kasutati teenustest kõige rohkem piirkonna teid (94%), peatuskohti (85%), prügikaste (77%), viidastust (77%), infostende (75%) ja käimlaid (70%). Üldiselt hinnati puhkealade teenuseid (rajatisi) ja ümbruse seisukorda heaks. Parimaks teenuseks (rajatiseks) hindasid puhkealade külastajad peatus-, tuletegemiskohti, matkaradu, metsamaju ja –onne ning looduskeskusi ja nende teenuseid/teabepunkte. Halvim hinnang anti kaubanduslikele teenustele (kioskid, kohvikud), erivajadustega inimestega arvestamisele, käimlatele, lõkkepuudele, kirjalikule infomaterjalile ja prügikastidele. Üldiselt vastas puhkeala külastus ootustele, harrastusvõimaluste osas hinnati arenguruumi kõige suuremaks ja oluliselt külastust häirinud asjaolusid ei olnud. Kõige madalam keskmine hinnang anti maastiku
annaabi.ee 
