§d 7379 [Käesolevast tekstist välja jäetud] § 80. Seaduse rakendamine (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud metsaseaduse alusel kaitsemetsa kategooriasse kuulunud uuristus ja tuuleohtlike alade, looalade ja survelise põhjaveega alade ning muinsuskaitse objektide piiresse jääva metsa majandamise piirangud kehtivad 2008. aasta 1. jaanuarini. (2) Enne 2004. aasta 1. maid metsakorraldustööde tegevusloata isiku koostatud metsamajandamiskavad ja metsa majandamise soovitused peab erametsaomanik või metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituse koostaja esitama keskkonnaministrile või tema volitatud asutusele kehtestamiseks. Kehtestamiseks esitamise kohustus ei laiene kinnisasjale, mille puhul käesoleva seaduse § 15 lõike 2 kohaselt ei ole metsamajandamiskava koostamine kohustuslik. Keskkonnaminister või tema volitatud asutus kontrollib
Kõige selle tulemuseks oli metsasuse kiire kasv ja praegu võime tõdeda, et pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. METSADE INVENTEERIMINE Kuni 2000. aastani põhines Eesti metsavarude statistika lausmetsakorralduse andmestikul, mida koguti eelkõige metsamajandamiskavade koostamiseks. Organiseeritud metsakorralduse algaastaks Eesti alal võib lugeda aastat 1796, kui koostati Sõrve poolsaare metsade jaoks metsamajandamiskava. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal olid metsamajandamiskavad koostatud suurele osale mõisametsadele ja kõigile kroonumetsadele (riigimetsadele). Noore vabariigi riiklik metsakorraldus-asutus Metsakorralduse Büroo loodi 1919. aasta detsembris. Kuni 1950. aastate keskpaigani korraldati valdavalt ainult riigimetsi, ülevaade nendest oli küllaltki hea ja piisavalt täpne. Erametsi praktiliselt ei korraldatud, andmed viimaste kohta olid saadud kaudsetel meetoditel ja olid seetõttu ebatäpsed