nimed on toodud aruande lõpus. Eesti vääriselupaikade inventuuri läbiviijad omandasid kasulikke kogemusi ja väärtuslikke teadmisi Rootsis, Lätis ja Soomes tehtud vääriselupaikade inventuuride põhjal. Loodame, et käesolev illustreeritud väljaanne koos lisatud vääriselupaikade atlasega ei leia kasutust üksnes Eesti metsade kaitse ja säästva majandamisega seotud osaliste seas, vaid sellest leiavad nii mõndagi kasulikku kõik, kes soovivad metsamaastikust rõõmu tunda ka aastate pärast. 2.Eesti metsade looduslik mitmekesisus Eesti looduslikud tingimused, koosluste ja inimtegevuse areng viimase 10 000 aasta vältel on kujundanud metsade mitmekesisuse, mida kasutame, uurime ja tulevaste põlvede jaoks kaitseme. Samade mõjude tulemusel kujunenud bioloogilist ja ökoloogilist mitmekesisust väljendab ka vääriselupaikade loend. Kliima ja metsade kujunemine
Stabiliseerunud kõdusood lähenevad aegamisi uue kasvukohatüübi elustikurohkusele. Raie mõju: · Viiakse ära paljude liikide eluks vajalik põhisubstraat ehk puit. · Tekitatakse juurde väga palju päikesele ja tuultele avatud suuri välju (looduslikud häiringud tekitaksid neid ajuti ja kohati), kus teatud liigid elada ei saa. · Metsade hooldamise, järelvalve ja vaheltkasutusraietega vähendatakse looduslike häiringute mõju ning metsamaastikust kaovad väga vanad ja jämedad puud ning ka vastav kõdupuit. Raie ja kuivenduse koosmõju Enamus suurimaist metsamassiividest on killustunud kus on kraav, seal on ka tee ja raied. Ajalooliselt (enne 18.saj) talitlesid puiduveo jaoks kättesaamatult kauged ja rasked maastikud liikide refuugiumina. Mõned huvitavad faktid: · Ligikaudu 50% metsaliikidest on ühel või teisel moel seotud surnud puiduga, kusjuures neljandik liikidest sõltuvad surnud puidust otseselt.
annaabi.ee 
